"Kui õpilane rikub korda siis talt võetakse telefon ja see jõuab tema kätte tagasi koolipäeva lõpus. Korduva rikkumise puhul jõuab see minuni ja siis saab selle kätte lapsevanem," selgitab Üllar Loks.

Korraga ei nõustu õpilasesindajad, kes koguvad allkirju, et seda korda pehmendada. Kord sai kehtima nende selja taga.

"Meie andmetel ei kaasatud õpilasesindust kodukorra arutellu ja sellega võidi rikkuda Põhikooli- ja Gümnaasiumiseadus," arvab Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse aseesimees Liina Hirv.

Loks palub telefoniintervjuu lõpuks ajakirjandusel aga teema rahule jätta. "Teate, meil on siin (Eestis - toim.) kõik nii demokraatlik , et kõik on Põhiseadusega vastuolus."

Haridusministeeriumi hinnangul on kooli direktoril õigus kehtestada selline kodukord, aga kui õpilased selgelt arvavad, et nende õigusi sellega rikutakse, siis nad peaksid enda hääle kuuldavaks tegema.