Lemmikloom või loomapiinamine?

Üsna paljud meist on mingil hetkel unistanud või unistavad ehk praegugi lemmikloomast — väikesest hamstrist puuris, suurest kuldsest retriiverist või armsast mustvalgest kiisust. Lemmikloom on hea kaaslane, kui tunned end üksi või kurvana — temal on alati sinu jaoks aega. Ning kui sul on koer, võid temaga koos jalutama või jooksma minna. Nii aitab loom sul ka tervislikumalt elada. Ometi pole loomavõtmine kõigi inimeste jaoks parim idee.

Lemmiklooma võttes peaksid ennekõike mõtlema oma tulevasele seltsilisele. Kui tahaksid näiteks koera, mõtle enne, milliseid elamistingimusi suudad talle pakkuda. Kui elad ühe-kahetoalises korteris, ei tasu suurt või väga aktiivset jahikoera võtta, parem keegi pisem ja tubasem. Looma ei tasu valida välimuse, vaid iseloomu järgi. Näiteks võid leida koera, kes välimuselt on just täpselt see, aga iseloomult veidi kapriisne ja sobib pigem üksikule inimesele — tulevikku planeerides tuleb sellega kindlasti arvestada, sest looma eluiga on üsna pikk ja kui ta kord juba koju oled toonud, jääb ta kogu selleks ajaks oluliseks osaks sinu elust.

Kuid tahad värvilist papagoid suurde kuldpuuri, võiksid arvestada sellega, et linnud on väga seltsivad ning võivad surra kurvastusse, kui sa ei taipa neile kaaslast võtta. Samamoodi on hirmus vahva vaadata kala multifilmilikult suures ümmarguses akvaariumis. Kala seisukohalt pole aga ümmargune kodu sugugi nii vägev, vastupidi, tema näeb nüüd maailma ümmargusena, mis võib talle halvasti mõjuda.

Teine asi, millega peaks kindlasti enne looma võtmist arvestama, on sinu enda eluviis. Kui sa näiteks veedad 12 tundi päevast väljas ja looma just rihma otsas endaga kaasas ei tassi, pole tal sinu seltskonnast, või õigemini küll selle puudumisest, suuremat rõõmu. Samuti on halb, kui tahad looma, aga oled seejuures väga püsimatu loomuga. Kui tahad alati midagi uut ja tüdined kõigest kiiresti, ei ole lemmikloomapidamine sinu jaoks. Loom pole mängu- või moeasi — loom on elusolend, kel on tunded ja kes vajab hoolt.

Kui netis natuke uurimistööd teha, võib erinevatest foorumitest leida väga palju kuulutusi, kus pere lemmik tahetakse ära anda. „Kiisu tahab endale uut kodu, sest praegustel omanikel ei ole enam aega temaga tegeleda,” ütleb üks kassikuulutus. „Suur tubli hundilaadne koer vajab uut kodu. Muidu on armas, aga kasvas kurjavõitu,” teatab teine.

Muidugi ei saa inimest sundida looma pidama, kui ta oma südames tunneb, et nii ei ole hea ei loomale ega talle endale, aga pole varem osanud sellele mõelda. Kindlasti tasuks sellistest kuulutustest ja kogemustest õppida, analüüsida enda iseloomu ja püsivust. Koer ei kasva enamasti niisama heast peast kurjaks, kui muidu on sõbralik olnud. Hooletusse jäetud koera puhul on see jällegi üsna tavaline. Kes meist ei mäletaks siis „Bullerby laste” Ollet, kes kingsepp Lahke kurja ja hooletusse jäetud koera Svipi uuesti inimesi usaldama pani. Koer ei olnud loomult tige, selliseks oli ta muutnud ketielu ja hoolitsuse puudumine.

Enesele tuleb aru anda, et looma füüsiline karistamine ei vii mitte kusagile, ta ei õpi sellest. Koos temaga on sul haruldane võimalus õppida manipuleerimist ja ülekavaldamist, sest ebasoovitavast tegevusest saab lemmiku eemale meelitada just sel moel.

Kui sa aga oled oma soovi ja sellega kaasnevat kõigiti kaalunud ja tõesti tunned, et sul on aega, tahtmist ja võimalust loomaga tegeleda, siis ei jää üle muud kui lemmik välja valida! Tõuloomade hinnad jäävad tuhandetesse kroonidesse, kuid krantse ja tavalise kassi poegi antakse ka niisama ära. Kala (väikese gupi) saab keskmiselt 10 ja viirpapagoi 150 krooni eest. Kindlasti tasub tähelepanu pöörata varjupaikadele ja kodutute loomade abistamiseks loodud organisatsioonidele — tänavaloomade hulk on Eestis uskumatult kõrge ning kui tahad lisaks lemmiku perretoomisele ühe heateo teha, tuleks kindlasti just sinnapoole kiigata.

Sellised organisatsioonid, näiteks Kassiabi, ei paku hoolimata nimest üldse mitte vaid kasse — nende hoiukodudest käivad läbi kassid, koerad, närilised ja isegi jänesed. Uuri, kas sinu elukoha lähedal on mõni varjupaik ja astu enne lemmikuvõtmist kindlasti sealt läbi, võib-olla ootab see kõige õigem sind just seal. Tänavaloom oskab väga kõrgelt hinnata kodu ja hoolt, mida sa talle pakud, ning lisaks võimaldavad varjupaigad ja hoiukodud võtta sul enesele juba täiskasvanud looma — siis jääb ära pingeline loomatite aeg.

Väga oluline on meeles pidada, et kui sa ei võta tõulooma, tuleks kass või koer kindlasti steriliseerida või kastreerida — ikka jälle sellepärast, et kodutuid loomi on hetkel liiga palju ja neid ei ole vaja juurde toota seni, kuni kõik nendega tegelevad asutused on loomakesi triiki täis.

Kuigi elu loomaga nõuab pidevat tegelemist ja sarnaneb mingil määral kindlasti lapse eest hoolitsemisega, pakub ta, kui kord juba sinu juures elab, kindlasti palju rõõmu ja ilusaid hetki. Mõnikord teevad nad pahandust, mõnikord saab nendega meeletult nalja — elu on kirju igal juhul.