Lemmiklooma pidamise rõõmud

Suvelõpp on lemmikloomade võtmise aeg - mais-juunis sündinud kassi- ja koerapojad on kasvanud piisavalt suureks, et nad emme juurest ära võtta. Ent kui sa esmakordselt oma hiljuti võetud lemmiklooma loiku või hunnikut põrandalt kasid, ise nina kirtsutades, võid arvestada, et põrandale pissimine on su kutsika või kassipoja tempudest üks süütumaid ja neid järgneb veel. Hunnikute kaupa - võta seda väljendit nii otseses kui kaudses tähenduses. Nõrganärvilised ja pepsutajad, ärge edasi lugege.

Võib juhtuda, et sa lähed päevakeseks kodust ära ja jätad kassi üksi koju. Tagasi tulles võid leida, et kassike pole oma uut ja kallist liivakastiliiva omaks võtnud vaid on sellelele eelistanud su nahkdiivanit. OK, oleks veel, et diivanile tahkeid jääke oleks poetatud - ei, mööbliese on kaetud vedelate fekaalide hunnikutega, mille põhjustajaks on olnud “seda kassid ostaksid”, mis on osutunud su lemmiku õrnale kõhule liiga seedimatuks.

Kassisoetajad peaksid arvestama ka sellega, et ükskõik kui hästi loomake ka kasvatatud pole, on tal omadus aeg-ajalt välja oksendada pesemisega sissesöödud karvu. Ning seda ei tee ta mitte oma liivakastis või kuskil nurgas vaid kõige ilusama heleda vaiba peal. Mis vaipadesse puutub, siis eelistavad nii koerad kui kassid oma kondikesi just selle peal pisikesteks pilbasteks närida - on ju seal märksa pehmem ja soojem kui külmal põrandal.

Kui kass leiab, et teda on ebaõiglaselt karistatud, võib juhtuda, et sa leiad oma voodist või kinga seest järjekordse väikse “mälestuse”. Kassi uriin muide lehkab ammoniaagi järgi ja see spetsiifiline kange lehk püsib kaua-kaua ninas, põhjustades aeg-ajalt väikseid oksekrampe.

Mis puutub koera, siis tema PEAB liikuda ja sündmuste keskpunktis olla saama. Ning teda ei peata miski - kui koeral vajadus välja minna, võid avastada, et su värskeltpaigaladtud mitmetuhandene uks on kraabitud triibuliseks ja põrandat katab saepuruhunnik.

Loomad jäävad samamoodi haigeks kui inimesedki. Vahe on ainult sellest, et reeglina maksab nende ravimine rohkem. Tean ühte inimest, kes kulutas tuhandeid kroone oma suhkruhaige ja tiine kassi ravimiseks, kes lõppude lõpuks ravist hoolimata siiski vedru välja viskas. Mis puutub soovimatusse kutsikate-kassipoegade vältimisse, siis on ainsaks abinõuks mitte just odav steriliseerimine - tabletti on loomale pea et võimatu anda. Esiteks teab ta juba lõhna järgi, et teoksil on midagi kahtlast ja lisaks oskab ta saatanliku kavalusega pisitillukese tableti ümbert osavalt pasteedi ära lakkuda, nii et tabletile jääb mustergi kluge.

Ajas natuke hirmu nahka või? Ent kõik need hunnikute kasimised ja tagajärgede likvideerimised ununevad, kui koju tulles koer sulle esikusse vastu ruttab, sinu najale püsti hüppab, sind rõõmsalt niutsudes lakub ja sabaga liputab, nii et naabrid tulevad nõudma, et sa trummide mängimise lõpetaks. Või kui su kass end sinu vastu hõõrub, sulle sülle ronib ja end nurrudes magama sätib, viies su peast kõik ebameeldivad mõtted. Loomad on ikkagi pagana toredad.