Lennujuht Üllar Salumäe: paljud küsivad, kas olen piloot?


Lennujuht Üllar Salumäe: paljud küsivad, kas olen piloot?
Üllar Salumäe

Augustis saab 20 aastat sellest, kui Üllar Salumäe lõpetas Eesti esimese lennujuhtide kursuse Tartu Lennukolledzis. Enne seda oli enamasti venekeelne õpe, ja Eestis töötavaid lennujuhte koolitati välja Peterburi akadeemias ning Riias tehnikumi tasemel.

See, kuidas Üllarist lennujuht sai, oli tegelikult võrdlemisi juhuslik. Nagu ta ise ütleb, siis: „Kogemata valisin, ei teadnud lennundusest mitte midagi tol ajal. Olin läbi lugenud Arthur Hailey raamatu Lennujaam, paar korda lennureisijana lennanud ja sellega asi piirduski.“

Pärast keskkooli õppis Üllar hoopiski Leningradi Kõrgemas Merekoolis laevajuhtimist. Töötas esialgu ühes merendusega seotud firmas, kuni tema isa nägi Pärnu Postimehes lennujuhte kutsuvat kuulutust. „Pärnu lennujaama direktor pani Pärnu Postimehesse kuulutuse, et noori suunatakse õppima lennujuhtimist. Isa siis ütleski, et ehk lähed ja proovid? Läksingi katsetele. Kohal oli üle 130 kandidaadi ja ette nähtud oli 25 kohta, aga lõpuks võeti vastu vaid 17 inimest. Nendest lennujuhiõppe lõpetas 13,“ meenutas Üllar. 130st 17 sõelutigi välja erinevate testide abil — olid psühholoogilised testid, füüsika, matemaatika ja keele test. „Esimene teooriaosa oli keeruline, alustada tuli nullist ja tausta teadmata. Aga mida rohkem praktilise poole peale asi liikus ja kui juba simulaatorisse sai, seda huvitavamaks kõik läks ja hakkas üha rohkem meeldima. Lennunduse fännamine tekkiski kursuse jooksul. Arusaam, et see võiks olla see … Ja nüüd saabki juba pool elu lennunduses oldud,“ sõnas ta.

Seotud lood:

Väga maineka valdkonnaga tegu polnud, paljud ei teadnud lennujuhtimisest midagi. Ja ei tea ka praegu. „Tihtipeale küsitakse, et töötad lennujuhina ja esimene küsimus on, millist lennukit juhid? Ja siis tulebki selgitada, et ei juhi mitte lennukit vaid lende,“ vastas Üllar, kes ei tahaks seda tööd ühegi teise vastu vahetada. Töönädal on 35 tunnine, puhkus tavapärase 28 päeva asemel 35 päeva ja palk korralik (esimesel aastal peale lennujuhiloa saamist lennujuhi keskmine kogupalk aastas ca 32 000 eurot (bruto). Järgneva kolme aastaga kasvab palk 44 000 euroni aastas (bruto).

Ka praegu tehakse kampaaniat, kus www.lennujuht.ee aadressil kandideerides on kuuel väljavalitul võimalik minna kuueks kuni kaheksaks kuuks Soome õppima ning seejärel lennujuhina tööle asuda.

Ent millised peavad olema isikuomadused, et saada lennujuhiks? „Peab olema hea stressitaluvusega, üsna täpne ja punktuaalne peab olema. Kiire otsusutusvõime, kiire analüüsivõime, ei saa ajafaktori tõttu nõu küsida või vaagima jääda, pead tegema oma otsuse kiirelt. Oluline on ka ruumilise mõtlemise võime, inimesel kas on see või ei ole.

Sisseastumistestide käigus tulevad kõik need asjad välja,“ sõnas Üllar, kellel endalgi on 20-aasta jooksul hulgi põnevaid hetki ette tulnud. 

„Ärevaid hetki on palju. Iga eriolukord on ärev hetk. Näiteks õhusõidukis kaob rõhk ära ja lennujuhil on loetud sekundid mõelda, kuidas õhusõiduk 3 km kõrgusele alla saada, et oleks rõhutasapind selline, et saaks edasi lennata. Või siis näiteks ühel hetkel kaob raadioside ja ei teagi, mida õhusõiduk teeb. Aga kogemuse baasil on võimalik seda siiski aimata, mida ta teeb,“ selgitas Üllar.

Mis on vanusepiir kandideerimiseks?
Lennuliiklusteeninduse AS kampaanias uute lennujuhtide värbamiseks oodatakse vähemalt 21-aastaseid noori. Kuigi vanuse ülempiiri pole seatud, tuleks siiski silmas pidada, et vanim tegevlennujuht Eestis on 52-aastane. Vahetuse vanemana töötavad ka 56-aastased mehed.

„Inimese sooritusvõime hakkab langema umbes 45-aastaselt, mingi osa ajast suudad pikaajalise kogemuse pealt taset hoida, aga ühel hetkel enam mitte. Siis tekibki küsimus, et mida edasi teed, kui oled siiamaani lennujuhina töötanud,“ arutles Üllar, kelle sõnul on lennujuhtide seas väga tavaline enese pidev täiendamine. „Näiteks üks lennujuht õppis juristiks, lõpetas magistrantuuri just. Lennuliiklusteeninduse AS toetab omalt poolt täiendusõpinguid. Koolituseelarve on meil kindlasti suurem kui keskmisel ettevõttel.“