Lock-On: Modern Air Combat

Kauaoodatud lennusimu, kaasajas aset leidev ja auväärse sugupuuga. Parajas koguses konservatiivset vene päritolu õhuaktsiooni tundub olevat kindlustatud.

Juba esimesest kohtumisest on selgelt tuntav Eagle Dynamicsi uusima konservatiivne ja karge iseloom. Menüüd on spartalikult konkreetsed, sisaldades täpselt ja ainult seda, mida oodata võib: kampaania, treening, üksikud missioonid, missioonide koostaja, võimalus niisama ringi lennata ja seadistused. Lisaks väike entsüklopeedia, kus pakutakse mitmesuguseid tehnilisi näitajaid.

Kasutajaliidese taustaks kuuldub sõjalennukite pilootide (venekeelne) raadiovestlus, et veelgi asjalikku meeleolu rõhutada. Ja asjalik see Lock-On igatahes on.

Lennukeid on kaheksa: A-10 „Thunderbolt“, F-15C „Eagle“, Mig-29 „Fulcrum A/B/C“, Su-27 „Flanker B“, Su-25 „Frogfoot“, Su-33 „Flanker D“. Nende kohta leiame lühidat infot käsiraamatust. Lisaks on 50 ainult arvuti juhitud sõjalennukit. Lennumudel on oodatult väga tugev — simulaatorilt, mille eelkäijaks legendaarne Flanker, ei saagi ju vähemat oodata. See toob suurepäraselt tiivuliste erinevused välja ja pakub avastamisrõõmu igaühe juures. Üldist tõsidust rõhutab ka detail, et venelaste masinatel on kokpitis kõik näidikud varustatud vaid venekeelsete siltidega, mis siinmail ei tohiks vist erilisi probleeme tekitada.

Lennumudeli usutavust saab parajalt reguleerida, ultrarealistlikust kuni selleni, et lennuk on purunematu ja laskemoona lõpmatuseni. Hardcore’id saavad tegeleda muuhulgas energia majandamisega (kõlab põnevalt, või mis?). Samas, isegi valides kõige lihtsama viisi lendamiseks, on see algajale paras väljakutse ja nautimiseks tuleb eelnevalt vaeva näha — esialgu on päris hirmutav juba see, kui suurt osa klaviatuuri vaja läheb. Iseenesest mõistetavalt on peaaegu kohustuslik omada korralikku joystickut (mida rohkemate nuppude ja vidinatega, seda parem).

Kuigi lennumudel on rohkem kui rahuldav, on kõige tähelepanuväärsemad ilmselt relvad. Sihtmärgile lukustuvad raketid ja muud moodsa sõjatehnika imed peaks su elu kergemaks tegema, aga Lock-On lööb karmi reaalsusega, näidates kui keeruline on kõigi nende supersüsteemidega hakkama saada. Väga täpselt tuleb arvestada lähenemisnurka, konkreetse relva võimeid, lukustussüsteemi omapärasid, kauguseid ja mida kõike veel (mina leidsin ennast peagi igatsemast tagasi IL-2 kodusesse kokpitti viimasest Sturmovikust).

Radarisüsteemide kontrollimine ja muu olulise haldamine on lahinguolukorras esialgu samuti päris stressitekitav. Igatahes arusaama, et moodne õhusõda käib vaid nupuvajutusega ja laseb piloodil ennast pigem kaasreisijana tunda, paneb Lock-On kiiresti unustama.

Kõik keerulised asjad tuleb endale kuidagi selgeks teha, et asjast ikka mõnu tunda. Selle jaoks on õpetused-harjutused. Paraku on nende tehniline teostus väga vanamoodne — nimelt tuleb ekraanile ilmuvaid juhiseid lugeda (keegi neid ette ka ei loe) ja siis järgi teha. Samas on positiivne, et treening osas on midagi kõigile, nii algajatele kui veteranidele. Kokkuvõttes kasutatakse relvasüsteemide ja detailide tundmaõppimiseks siiski eelkõige katse-eksitus-meetodit.

Ahjaa, Lock-On teemaks on väljamõeldud konflikt kusagil Musta mere piirkonnas, kuid see ei oma eriti tähtsust. Kampaania tasub loomulikult läbi teha, aga sellest ei tasu loota enamat kui kogumit järjestikuseid missioone, mis omavahel väga nõrgalt seotud. Kampaania ei ole ka dünaamiline, mis viimasel ajal väga popp. Üksikud missioonid on seevastu täiesti korralikud. Vahelduseks hävitatakse nii maiseid, õhu- kui meresihtmärke. Kõige huvitavam valik on, nagu enamasti lennusimude puhul, missiooni-koostaja. See on väga võimas ja mitmekülgne tööriist, mis pikendab Lock-Oni tublisti, kuni mõni parem ja uuem simulaator välja tuleb. Netist saab tõmmata ka teiste inimeste loodud missioone ja kampaaniaid.

Väline külg pakub nii positiivset kui negatiivset. Võib julgelt öelda, et tegu on tänaseni kõige ilusama lennusimuga (peabki olema, see on ju ühtlasi kõige uuem). Detailselt kujutatud lennukid, ilmastikutingimused, kaunid mägised maastikud ja linnakeskkonnad panevad keelt limpsama. Viimastega tehakse tutvust madallennul ja avanev vaatepilt pole sugugi paha. Veidi ebameeldivama üllatusena tuleb, et arvuti ei suuda ilmselt seda kõike alati sujuvalt jooksutada — miinimumnõuded nõuavad skeptilist meelt. Kuuldavasti jäävad kõige võimsamadki PCd asjaga aeg-ajalt hätta. Aga eks lennusimudel ongi tihti kombeks riistvara suhtes pirtsakas olla (enne esimest parandust esines veel kõikvõimalikke tehnilisi probleeme). Heli kohta nagu ei oskagi midagi eriti öelda — lihtsalt on olemas ja teeb oma töö ära.

Lock-Onis tuleb osata nautida selles leiduvat realismi. See on mäng (kui seda üldse niimoodi sildistada, pigem simulatsioon) inimesele, kes huvitub keskmisest rohkem realistlikult käituvast lendavast sõjatehnikast, teiste inimeste taevast alla tulistamisest ja on valmis sellesse kõike piisavalt aega investeerima. Sellistel huvilistel vist hetkel muud valikut polegi peale käesoleva.

Lennusimulaator

Eagle Dynamics, kirjastab Ubisoft

Tugi: 1-32 (Internet, LAN)

Athlon 700 või PIII-800 (Athlon 1800 või 2 GHz P4), 256 (512) MB RAM, 1,1 GB kõvaketast, 4x CD, 32 (128) MB kiirendi, Windows 98/Me/2000/XP

Hind: ca 900 kr