Möödunud nädalavahetus oli tunduvalt parem kui eelmine esmaspäev. Asju, mille üle õnnelik olla, oli palju rohkem. Muidugi mängis selles suurt rolli asjaolu, et ei olnud väsitavat koolipäeva, aga läks ka üleüldiselt paremini.

Esimese näitena minu rõõmust võin tuua välja selle, et sain natukenegi rohkem trenni teha kui muidu. Nimelt olen nüüdeks juba paar kuud oma tavalisest trennirutiinist hoiduma pidanud. Seda põlveprobleemi pärast. Kahjuks mind jooksurajal või mänguplatsil veel niipea näha ei saa, sest ortopeedi vastuvõtuni pean ootama veel paar kuud ja põlvede paranemine ning ka tugevdamine ei käi üleöö. Seega on eriti hea, kui esineb ka selliseid päevi, mil valulikkus nii hullult tunda ei anna ja treening ei sisalda ainult tavaliselt vanematele inimestele mõeldud põlveliigeseid tugevdavaid harjutusi.

Samas selline probleem on pannud mind palju rohkem oma kehale kui tervikule mõtlema ja näen nüüd, kui väga tegelikult selline pealtnäha väikene probleem tervet elu mõjutada võib. Tõsiselt kadestan inimesi, eelkõige endavanuseid noori, kellel ei ole selliseid probleeme ning saavad sportimist täiel rinnal nautida. Loodan, et nad ka ise teavad, kui väga neil vedanud on!

Et aga mitte tänast kirjutist negatiivsete toonidega lõpetada, siis minu pühapäeva juures oli meeletult tore veel see, et käisime perega vanaema ja vanaisa juures. Mida vanemaks olen saanud, seda rohkem olen mõelnud kui oluline on oma lähedasi väärtustada siis, kui selleks veel võimalus on. Ma ei pea sellega silmas seda, et mu vanavanemad nüüd kohe jalapealt teise ilma minema hakkaksid, aga pigem veedan nendega praegu nii palju aega koos kui võimalik, rõõmustan neid.

Nii et seekord vist tahaksin lugejatele südamele panna, et väärtustataks rohkem oma tervist, võetaks endale puhkepause mõtlemaks, kuidas tervist hoida, mõlemat – nii vaimset kui ka füüsilist, sest kui midagi on korrast ära, on päris raske elust 100% rõõmu tunda. Pigem probleeme ennetada. Ja samuti, et väärtustataks oma lähedasi. Just nemad on ju inimesed, kes motiveerivad ja tekitavad positiivseid emotsioone, nemad on tugi, kellele toetuda, kui on raske.