Leian, et mingil määral on vähemalt ideaalne ametikoht meile ette antud meie isiksuse tüübist lähtudes.. Tegu on pigem ideaali kui reegliga. Usun, et see läheb suhteliselt tihti täppi, kuna inimesed tunnetavad seda hästi. Pigem on probleemiks see, et mõned inimesed kipuvad oma võimalusi õigel ajal maha mängima. 

Esiteks näen kõige alusena inimese huvi mingi valdkonna vastu, sellest saab ka tema (ideaalse) ametikoha valdkond. Kes on huvitatud muusikast, see valib ka omale sellega seoses töökoha, kes ehitusest, see valib midagi seoses eitusega jne.

Teiseks on tähtis see, millist tüüpi on inimene selles suhtes, mis puudutab tema ambitsioone ja võimekust ronida kõrgemale antud valdkonna ametiredelil. Sellest saab ilmselt ka alguse see, kuhu poole ja kuidas inimene pürgima hakkab.

Toon näite: ehitusest huvitatud inimene, kes tunneb, et tal on ambitsiooni, õpib näiteks arhitektiks või inseneriks, vähemate ambitsioonidega inimene hakkab ehitajaks. 

Kolmandaks tooksin ma välja sellise isikuomaduse nagu ettevõtlikkus. Ettevõtlikkuse all pean ma siin kohal silmas soovi midagi ise teha, olla ise enda peremees ning samuti ka julgust ning tahet võtta riske.

Ehk siis ehitusest huvitatud ettevõtlik inimene asutab vastava ettevõtte, mitte ettevõtlik inimene aga läheb vastavasse ettevõttesse tööle ning heal juhul hakkab ametiredelil kõrgemale tõusma. Selline on minu nägemus, mis ei pea kindlasti igal juhul paika, kuid ideaalis võiks see nii välja näha.