Suhteliselt kiiresti sai selgeks see, et see suvi on igasuguste mängude keskne - kui asi algas võrkpallist siis peagi kasvas see üle massijoomiseks ning nii möödusidki mu suvest 40 päeva peaaegu, et pilditult.

Aga, et kõik ausalt ära rääkida, alustan sealt, et pea juuli kuuni suutsin ma hoida ennast kainena ning ei sõitnud mul katus üldse. Suvi nagu suvi ikka - võtsime päikest sõpradega, mängisime rannas jalkat või võrkku ning õhtuti aegajalt kogunesime kellegi juures. Rahulik.

Asi läks käest ära, kui ma 18-aastaseks sain lõpuks, sest minu sünnipäeval tarbiti ära 8 ja pool liitrit alkohoolseid jooke nina peale ning alkoholivabast, mida olin kaasa võtnud 20 liitri jagu jäi alles 16.

Siis sai raha otsa, aga õnneks olin ära ostnud reisi soojale maale, kus ei pidanud enam millegi eest maksma ning seal sai ka 40 päeva täis. Puhkusest mäletan nii palju kui pildid räägivad ja seda, et tagasi teel oli lennukis väga raske, sest ma sain kaineks.

Ärge arvake minust nüüd halvasti - ma käisin kultuuriüritustel ka. Näiteks külastasin ma BändCampi eile ja seal suutsin ma täitsa kainelt hakkama saada. Nautisin artiste, istusime laulukaare all semudega ning nautisime hetke.

Tõtt-öelda kavatsen ma veel paarile sellisele suve jooksul jõuda. Mingi Noortepäev tuleb vist. Õnneks on see aasta Pärnus suvel midagi teha peale selles paganama rannas aelamise, sest aegajalt tundub, et Tallinn ongi ainus koht, kus elada saab. Veel kultuurist rääkides, siis ütleksin, et käisin isegi muuseumis korra.

Tegevusetuses ei ole pidanud ma vaevlema ning samamoodi ei ole ma hakkama saanud ka intriigideta. Osade sõpradega oleme tülitsenud pool suve ja nüüd selle lõpuks on hakkanud asjad laabuma.

Imelisel kombel enda alkoholismi kõrvalt olen leidnud endale neiu, keda armastada kogu südamest. Loodame, et me veel kõiki ajusid ära ei ole joonud ja ta mu juurest ära ei lähe.

Aga muidu suvi nagu ikka - aiatööd, rand, päike, vihm. Tänavu ka alkohol ning tühi rahakott.