Lugeja: minu emotsioonitu ja huumorisooneta abikaasa ajab mu hulluks!

Mure: Tere dr. Noormann, ma ei tea, kas ma olen ainuke kellel selline mure on, aga ma sooviksin mõista elu, mida elan.

Mul on aastane tütar ja ideaalne mees, minust 3 aastat vanem. Ta on kõik, mida abielludes võisin soovida - haritud insener, hinnatud oma tööl, hea palgaga, terve, käib jooksmas, ei joo ega suitseta. Kuid tal pole üldse mingeid emotsioone. Ta ei naerata ega naera kunagi, ei ärritu ega vihasta, ei rõõmusta ega kurvasta. Ta on tähelepanelik ja kuulab, aga vastab alati ainult ei või jaa. Isegi võib-olla, ehk, eks näis ei ütle ta kunagi. Ta teeb, mis ma palun, tuleb täpselt siis, kui on lubanud. Kui olen viinud ta teatrisse mõnda naljatükki vaatama, ja kui küsin, kas oli naljakas, vastab ta ikka: "jah oli", kuid ta tegelikult ei naernud kordagi.

Ma pole seda kellelegi kurtnud ja kõik peavad meie abielu ideaalseks, aga nüüd, kui ma vaatan igapäevaselt seriaali perearst Martinist, tundub mulle, et see film on just temast tehtud. Isegi välimuselt on nad tsipa sarnased. Kas selline emotsioonide puudus on haiguslik, on see pärilik, kas sellest võib kunagi ka lahti saada? Olen lapsega kodune ja erilist suhtlemisringi pole. Aga see emotsioonideta elu ajab hulluks. Anni, 21.

Dr. Noormann: See on meil vähe diagnoositud "sõnatu hinge sündroom" - alexithymia (eesti keeles aleksitüümia, tuletatud kreekakeelsetest sõnadest a- mitte, lexis - sõna ja thymos - hing või tunne), mille sümptomeid on seostatud ka aspergeri või isegi autismiga (kuigi autistil on üldse raskusi suhelda). Selline inimene oletatavasti ei mõista iseenda ja ka teiste tundeid, kuid päris kindlasti ei suuda neid verbaalselt väljendada ega emotsionaalse käitumisega näidata. Ka ei suuda nad üldse erinevaid tundeid eristada ja ka kehaliste ning emotsionaalsete aistingute vahel vahet teha, vaid võtavad kõike ratsionaalselt ja funktsionaalselt. Neil ei pruugi olla ka kõrge enesehinnang, nad ei hooli ei kiitusest ega laitusest, neil võib olla ka piiratud ettekujutusvõime, fantaasia ja unistused. Samas on nad hea mälu ja töövõimega, pedantsuseni korrektsed, kohusetundlikud.

Ma ei tea selle häire tekkepõhjuseid - kindlasti on tegu aju eri osade kommunikatsioonihäirega, kuid meditsiiniteadus pole minule teadaolevalt suutnud seda täpselt seletada. Ka võimaliku ravi kohta oskavad ehk midagi öelda neuroloogid.

Jälgi seda Doktor Martini seriaali edasi - seal on küll ülepaisutatult, kuid meditsiiniliselt usutavalt paljusid haigusi kirjeldatud, aga kõige tähtsam - ehk näitab see seriaal, kas ja kuidas arst ise oma emotsioonideta eluga toime tuleb. Ehk on sinulgi sellest midagi õppida.