Lugeja: oma hirmudest üle saamine on imelihtne

Kas teadsid, et hirmud elavad ja on ainult sinu peas? Neid ei ole sinust väljaspool. Sina oled need välja mõelnud ning nüüd piiravad su elu ning hirmutavad sind. Tundub loogiline jutt, kuid hetk, mil ma sellest tõsiselt aru sain, oli minu jaoks väga olulise väärtusega.

Meil kõigil on omad hirmud. Nii on ka minul, kuid varem oli neid palju rohkem. Näiteks kartsin ma täiesti võõra inimesega bussis juttu alustada. See tundus nii imelik ja raske. Kuidas ma nüüd hakkan oma kõrvalistujat lihtsalt suvalisel hetkel kõnetama?

Vaatab, et ma täitsa imelik või muud sellist... Aga ma võtsin selle julguse kokku, kuna buss oli päris täis. Istusin ühe sõbraliku olekuga noormehe kõrvale ning alustuseks küsisin kaugele ta sõidab. Hiljem tulid iseenesest igasugused jututeemad ning sõit möödus palju kiiremini ja huvitav oli ka. Sellest juhuslikust tutvusest sain endale hea sõbra, kellega pole jututeemad tänaseni otsa saanud. 

Ma täpselt ei oska öelda, kas just antud situatsioon oli see, mis pani mind mõtlema, et hirmud on mõttetud asjad, mida tegelikult ei eksisteeri, või oli see lihtsalt üks neist, mis pani mind lihtsalt selle üle rohkem mõtlema. Igatahes sain ma selliste lihtsate olukordadega oma hirmust jagu. Edasi hakkasin tegelema oma teiste hirmudega. Näiteks,kes meist ei kardaks ämblikke?

Päris paljud kardavad neid, olgem ausad. Ma kartsin ka. Nii jube oli neid elukaid kuskil seinal näha või kõnniteel näha neid suuri valgeid ämblikke... Sattusin kergelt paanikasse, kui enda padja kõrval ämblikku nägin. Need elukad ei meeldinud mulle kohe üldse.

Ega ma neid päris armastama pole ka hakanud, aga nad ei häiri mind enam. Kui me just ei räägi neist jubedatest mürkämblikest, kes seal vihmametsades ja Brasiilia looduses pesitsevad... Ma tegin endale selgeks, et neid pisikesi Eesti ämblikke pole küll mõtet karta. Mida nad mulle teha saavad? 

Nii hakkasin mõtlema igakord kui mõni hirm tekkis. Mõtlesin, et kas sellel hirmul on tegelikult mõtet? Kas juhtuks midagi halba, kui seda hirmu ei oleks enam? Peaaegu alati sain ma vastuseks "Ei!".

Seega, milleks tunda mingit emotsiooni ja mõelda mingeid mõtteid, mis sind elus edasi ei vii, vaid pigem tekitab halbu emotsioone ja hoiavad sind tagasi? Miks sa kardad raamatut kirjutada, ehkki oled seda kogu elu tahtnud?

Kardad, et seda ei avaldata või see kogu populaarsust? Ära karda, vaid tegutse ning tee seda, mida oled kogu südamest alati tahtnud teha! Isegi kui sa ebaõnnestud, oled sa saanud olulise kogemuse, mida ei anna võrrelda mitte millegagi. Igatahes väärib see seda, et sa nüüd ja kohe oma hirmud maha jätaks ja tegutsema asuksid!

Olgu sul hirm ämblikke või töökaotuse ees - jäta need hirmud maha ning ela naertus näol oma imelist elu! Mida vähem hirmu, seda ilusam elu.