Lugeja: Seriaalid ja seebikad ei ole ainult igavuse peletamiseks

“Vaene rikas tüdruk”, “Armastuse aeg” või neile vastukaaluks “Vampiiripäevikud” ja “Glee”. Haigena koolist koju jäänuna või vihmastel suvepäevadel lihtsalt telekapulti klõpsides on paljud meist, tahtlikult või juhuslikult sattunud peale mõnele jooksvale seriaalile, seebikale.

Paljud aga vaatavadki neid saateid regulaarselt, püüdes leida muude tegemiste kõrvalt see tunnike, et sulguda kirevasse ladina ellu, seikluslikku USA maailma või teistesse samasuguse meelelahutusega tegelevatesse maadesse.

Millegipärast jaotatakse ühed saated neist seriaalideks ja teised seebiseriaalideks: seebikateks peetakse neid, mille tegevusliin on teiste omasugustega põhimõtteliselt sarnane ehk võid juba alguses aimata ära lõpptulemuse — kõige enam ladina seebiooperid, kuid nüüd meie teles üha sagedamini ka saksa omad. Samas Austraalia seebiseriaali “Kodus ja võõrsil” rahvas väga tihti seebikaks ei nimeta. Seriaalid tunduvad inimestele aga tõsisemad, reaalsemad ja läbimõeldumad. Need on ka toodetud enamjaolt maades, kus üldse filmindusega seotud valdkonnad on enam arenenud.

Ladina-Ameerika seebikad tekitavad sageli eestlastes võõristust näitlejate osas. Nende temperament, mis meile tundub ülemängimisena (kuigi usun, et seda vahel ikka on) ning seriaali tegevustikus nende teistsugune viis näiteks konflikte lahendada. Kui seda vaatavad pealt pisikesed lapsed, võib neile jäädagi mulje, et kui on probleem, siis teise juustest sikutamine ja vastu põske löömine ongi õige. Seebikate ja seriaalide vaatamine tekitab pahatihti ka nö. sõltuvust. Osa jäetakse alati pooleli kõige põnevama koha pealt ning nii on tarvidus seda ka järgmisel korral vaadata.

Ometi aitavad seriaalid nagu ka filmid keelt arendada. Olgu tegu subtiitrite või peale lugemisega, mingit sõnavara, kasvõi hüüdsõnu, saab ka seriaalidest. Seriaalid, seebikad panevad inimesi unistama ja avavad silmi: soov reisida võttepaikadesse või lihtsalt sinna riiki, sest telepildist on näha kaunid paigad. On ka seriaale, mis aitavad mõista näiteks teatud inimeste või olude tähtsust elus.

Ma ei julge öelda, et seriaalid ja seebikad oleks ainult igavuse peletamiseks. Just hiljuti andis üks seriaal mulle endale mõtlemisainet. Negatiivseid ja positiivseid pooli on igas asjas. Vahel on ikka mõnus diivani ette end sättida ja üht kerget seriaali vaadata, kuid liiale minna ei tasuks ja kõike tõsiselt võtta ka mitte.