Lugu sellest, kuidas ma muusikuks "hakkasin"
Ma olen alati olnud kultuurivallas üliaktiivne. Terve mu lapsepõlv möödus Eesti väikelinnas loomingulises keskkonnas. Ma õppisin lastemuusikakoolis klaverit, laulsin, näitlesin, tantsisin ja võistlesin isegi luulekonkurssidel. Aga toona ei olnud ma veel sugugi kindel, et ma tõepoolest lavalaudadel lõpetan.
Minu eesmärk oli arendada ennast nii palju kui võimalik, et mul kõik uksed teel lahti oleksid. Seetõttu ei köitnud mind ei elleri- ega otsakool, vaid ma omandasin korraliku gümnaasiumihariduse. Gümnaasiumi lõpetasin ma kuldmedaliga ja eksamid sooritasin ka kõik väga edukalt. Seega oli mul üks eesmärk täidetud.
Samal ajal ei jätnud ma aga musitseerimist ja gümnaasiumi jooksul sai selgeks, et ma teen kindlasti katsed Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia jazzlaulu erialale. Minu plaan B oli Tartu Ülikooli juura teaduskond, kuhu ma tookord ka tasuta kohale sisse sain (siis polnud veel kõik kohad tasuta). Muusikaakadeemia katsed sooritasin aga nii edukalt, et mind võetigi sisse.
See võib kõlada küll uskumatuna, aga toona olid just minu vanemad need, kes soovitasid mul muusikuameti valida. Nad ütlesid, et juura juurde on mul aega tagasi pöörduda kuna iganes, aga praegu peaks ma enda potentsiaali muusikas proovile panema.
Nüüdseks olengi juba 4 aastat seda ametit „proovinud” nii Eestis kui ka välismaal. Nagu igal teisel ametil, on ka muusikuametil omad head ja vead, aga minu jaoks on kõige olulisem see, et saan tegeleda millegagi, mis mulle kõige südamelähedasem on. Praegu mõtlen, et mida ma selle juuraharidusega peale oleks hakanud – mul ei olnud sellega seoses kunagi mingit kindlat visiooni. Muusiku ja lauluõpetajana aga tean, kuhu pürgida ja mida ma elus saavutada loodan.
Kui sul on mõni anne, siis ära karda seda edasi arendada. Oled sa siis andekas keeltes, matemaatikas, kunstis – ära jäta kunagi enda potentsiaali kasutamata, kuna arvad, et ühiskond ja lähedased ei aktsepteeri sinu valikuid. Elu lõpus ju see ei loe, kui palju sa raha oled jõudnud kõrvale panna, kui oled jätnud elu täisväärtuslikult elamata ja unistuste poole püüdlemata.
