Minu nimi on
...Einar Kuusk, olen näitleja ja lavastaja. Või noh, püüdlen selle karjääri poole veel...
Olen siiamaani teinud videoid umbes kaheksa aastat ja nüüd sain siis hiljuti valmis oma esimese lühifilmi.

Kuidas sain filmipisiku?
Ma teadsin juba väikesest peale, et tahan näidelda. Olin kümne aastane, kui onu andis minule ja mu sugulastele kasutamiseks mini-VHS kassettidele salvestuva videokaamera ja nii hakkasime tegema absurdseid paroodiafilme. Sel hetkel, kui mängisin oma esinemise kassetilt telekasse maha, nakatusin momentaalselt pisikusse. Teadsin, et tahan oma elu pühendada karakterite mängimisele ja teiste maailmate loomisele. Hakkasin peale seda igalt poolt kaameraid otsima, millega ideid salvestada ning lõpuks sain ka päris enda videokaamera 16-aastaselt, millega hakkasin tegema oma esimesi YouTube'i videoid.

"Mentally Ill Boy" videost lühifilmini
"Mentally Ill Boy"
oli mu esimene YouTube'i video. See oli tegelikult üks naljakas idee, mille peale ma tulin juba enne YouTube'i aega, siis kui oma tädi telefoniga ühe videoklipi salvestasin, kus tegin nägusid ja panin iga võimalikult totra näo ajal video pausile (see telefon võimaldas mul teha seda, mis mind paelus), nii et kui lõpuks selle tagasi mängisin, jooksid need näod videos järjest ja sujuvalt, mis oli üks naljakamaid asju mida sel hetkel kunagi näinud olin. Pärast, kui YouTube'i avastasin, ma lihtsalt taaselustasin selle idee, et see internetti üles laadida ja teistega jagada ja mingit vastukaja saada. Minu näitlemise pisik sai alguse komöödiast ja see komöödia pisik ei sure mul kunagi, sellepärast olidki enamus mu videod huumoriga tehtud. Ühel hetkel ma tundsin, et aeg on oma elutöös edasi liikuda, suurematele ettevõtmistele. Sellest tundest hakkaski siis arenema minu esimene lühifilmi projekt "The Most Beautiful Day".

Ideede genereerimise pikk protsess
Mind on eluaeg inspireerinud ulme- ja fantaasiafilmid ja sarjad. Selle filmi idee tekkis sellest, et hakkasin Eestis igal pool märkama võimsaid, nõukogudeaegseid mahajäetud ehitisi, rususid ja ka ilusat Eesti loodust, mida ei ole üldse Eesti filmimaastikul ära kasutatud. Hakkasin mõnele oma filmituttavale rääkima ideest teha Eestis postapokalüptiline ulmefilm ja otsisin kedagi, kes aitaks mul seda produtseerida. Istusin üks õhtu veinivines arvuti taga ja kuulasin ühe oma lemmiku indie-muusiku lugu, mis kannab filmiga sama nime. Kusjuures see muusik laenas filmile ka oma häält. Sel õhtul sain korraga inspiratsiooni. Peas hakkasid sündima karakterite hägused varjud ja maailm. Hakkasin kirjutama "The Most Beautiful Day" esimest mustandit. Sellest esimesest draftist on möödas kaks aastat ja see lugu on selle aja jooksul muutunud kaheksa korda.

Edasised plaanid
...on enda järgmise ulmelühifilmi jaoks raha kokku koguda ja seda tegema hakata, leida näitlemises tööd ja kirjutada valmis enda esimene täispikk film.

Soovitusi teistele noortele
Kui teil on päriselt unistus, ma räägin sellest erilisest tundest südames, mis suunab teid tegema ainult ühte kindlat asja ja te ei suuda ilma selleta elada. Kui see, mida te teha tahate, mis iganes see ka ei oleks, on ainuke asi mis teid päriselt täielikult õnnelikuks teeb ja te teate, et see on teie missioon siin planeedil. Te olete juba andnud selle nimel oma elu, siis te teate väga hästi mida te tegema peate.
Kui sa juba küsid seda kelleltki teiselt, siis järelikult sa pole seda oma asja veel leidnud, mis ma muud ikka oskan soovitada, kui otsi edasi ja ära anna alla!

Aga kui sinu unistus on sama, mis minul. Kui sa tahad filme teha. Siis mis sa peaksid selle teostamiseks tegema? Tee filme!

Vaata filmi ja anna teada, kuidas Sulle meeldib!