Ma ei taha jõulukinki

Kõikidel lastel on jõulude ajal peamine see, et saaks palju-palju kinke. Kord kirjutas üks pisike tüdruk jõuluvanale kirja, ütleme nii, et tirts ei olnud oma soovidega just kokkuhoidlik. Lapse isa aga hakkas naerma ja ütles talle, et nii pikka ja kallist nimekirja pole küll mõtet teha, aga vastas isale, et mida too muretseb, ega tema kinke ostma ei hakka, jõuluvana ju toob.

Kui väiksemana on oluline see, kui PALJU sa kinke saad, siis hiljem muutub tähtsamaks see, MIDA sulle kingitakse. Tundub, et puberteedieas on veel oluline, et kink oleks ikka võimalikult kallis ka. Ent mida vanemaks saad, seda enam hakkad väärtustama kingiideed, mitte tegevuse materiaalset külge.

Või võtame näiteks iga-aastased koolijõulupeod. Võtame kõik loosi ja teeme kingipaki, millel pole rahalist väärtust ollagi. Aastast-aastasse saad tasse, küünlaid ja jõulukujukesi, mida pole enam kuhugile panna. Peale selle näevad enamik neist magedad ja odavad välja. Kes tahaks oma kodust teha mõttetute kujukeste näitust?

Me tahame, et eriti sellel ajal oleks meie korter või maja täiuslik. Puhas, ilus ja hubane. Sama lugu on meie kodulinnadega. Tore oleks, kui igal aastal oleks kuusk isesugune ning linna üldpilt erinev eelmisest, aga kust sa sellega. Kokkuhoid on ju ostujõud nagu öeldakse ning linnad tunduvad olevat erilise kokkuhoiurežiimi peal… Mitte, et nad siis ostujõulisemad oleksid.

Mõelge kui mõnus on, kui vanaema kingib endakootud sokke või noh… minul koob neid näiteks vanaisa ka. Tehke järele, kutid?! Poest toodud sokid ei ole elu sees nii soojad ja südamlikud ja mõnusad. Miks mitte kinkida sõbrale või sõbrannale enda tehtud mõnusaid koogikesi (ma just nägin poes superägedat kookide kingiraamatut).

Muidugi ei pea kõik täiesti isetehtud olema, aga kingitus võiks tulla südamest. Minu nägemuse kohaselt see lihtsalt peab olema läbimõeldud ja midagi, mis on valitud just sellele konkreetsele persoonile. Hea on ju teha kingitust, mis valmistab teisele südamest rõõmu.

Sellepärast soovitangi lõpetada läbimõtlemata jõulupakikeste tegemise koolis, niiöelda sümboolne kingitus võib ju olemata ka olla. Eriti kui kõik see rituaalne värk on ka kadunud. Varemalt õpiti vähemasti luuletusi pähe, nüüd aetakse sellesamuse lumehelbeke tasa tasaga läbi. Vaene jõuluvana, muudkui kuula neid fantaasiavaeseid laiskloomi, kes soovivad pakki saada. Miks mitte koguda see raha niisama kokku ja teha näiteks klassile jõululaud või võtta koos midagi toredat ette?

Üldse on ajuvaba see jõuluaegne meeletu šoppamine ja raha kulutamine nännile, parem võtke jõulude ajal aeg maha, olge perega, nautige vaheaega, lõbutsege sõpradega, ehitage lumememmesid. Ärge unustage sellele lumetaadile nööpe ette panna ja porgandit ja ämbrit pähe, teate ju küll!