Mart Sander: Raimond Valgre oli justkui nagu meie oma Jeesus
Lisaks on albumil veel üks eesmärk: teha kummardus neile Raimond Valgre kaasaegsetele heliloojatele, kes on teenimatult Valgre varju jäänud. Plaadil kõlab muusikat kuuelt eesti heliloojalt, kelle loomingu kõrgaeg langes Eesti ajaloo kõige dramaatilisemasse aastakümnesse, 1940.aastatesse. Esindatud on Raimond Valgre, Valter Ojakäär, Evald Vain, Boris Kõrver, Leo Normet ja Paul Tammeveski. Laule laulavad Hanna-Liina Võsa ja Mart Sander.
Plaadi produtsent ning orkestri dirigent Sander ise leiab, et eelkõige on plaat küll kummardus Raimond Valgre 100.sünniaastapäevaks – kuid ka katse vabastada teisi heliloojaid Valgre ülemvõimust.
„Mõte oli koondada ühele albumile võimalikult palju neid laule, mis aitasid eestlastel üle elada 40.aastate terrorirezhiimi ja kommunistliku ajupesu,“ ütleb ta. „Tolal olid Valgre laulud suhteliselt vähetuntud, samas kui näiteks Kõrveri „Põhjavalge naine“, Tammeveski „Paula, sul on poisipea“ või Normeti „Puhkuse veedame kõik Viljandis“ – mis plaadil kõlab algse 1945.aasta tekstiga „Weekendid weedame kõik Wiljandis“ – olid teada kõigile.“
Inimene või leged?
„Valgre on saanud legendiks tänu oma elule. Me ei tea tänaseni, on ta „kangelane“ või „antikangelane“. Mõne jaoks on ta elule alla vandunud inimene, kes lõi kõigele käega ja kelle elu suubus viinapudelisse. Teise jaoks selles tema kangelaslikkus seisnebki: ta ei läinud kaasa uue võimu ideaalidega, vaid oli valmis pigem ohverdama ennast – aga mitte oma sõnumit, oma loomingut. Ta uskus, et romantika ja armastus ei saa kuhugi kaduda, ehkki Nõukogude kultuuripoliitika käskis luua laule Stalinist, tööst ja rahvaste sõprusest. Nüüd teame, et tal oli õigus. Aga ta ise ei saanud seda kunagi teada."
Meie oma Jeesus
Sander ütleb: "Mõnes mõttes tundub mulle alati, et Valgre oli nagu meie oma Jeesus – kes tõi ennast ohvriks, et tema sõnum elaks ja maailm selle läbi paremaks muutuks. Oleks Raimond astunud parteisse, loonud laule Suurest Juhist – mine tea, äkki ta oleks saanud rikkaks, saanud Stalini preemia, elanud kaua. Aga ta oli piisavalt tugev, et mitte minna seda teed. On paradoksaalne, aga tema nõrkuses oli tema tugevus ja tänu sellele on ta täna legend,“ ütleb Mart Sander. Siiski ei leia Sander, et Valgre loomingut tuleks kuidagi teiste heliloojate omale eelistada. „Plaat on mõeldud kummardusena neile, tänu kellele 40.aastad jäävad meelde ka kui kõige ilusama muusika aastakümme, mida Eestis on loodud,“ ütleb ta.
