Ka Mart Sander pakub oma hiljuti Sakala tänaval avatud galeriis „Galerii“ pidupäevaks sobivat

vaatamisainet: näitusel „Vabariigi kunst“ näeb ülevaadet Eestis viimase 150 aasta jooksul toodetud kunstist. Vanimad teosed pärinevad 1840-test aastatest ja on loodud esimese Eestist võrsunud professionaalse naiskunstniku Julie Hagen-Schwarzi poolt.

Selle kunstniku 185. sünniaastapäevale oli pühendatud ka „Galerii“ esimene näitus läinud aasta novembris-detsembris. 19. sajandi paremikku esindavad veel ka nn. Düsseldorfi koolkonna kunstnikud – Eduard von Gebhardt, Gregor von Bochmann ja Eugen Dücker. Ehkki rahvuselt sakslased, kujutasid nad kunstis tihti Eestit ja kohalikke inimesi. Nad olid ka esimesed, kes tõusid hinnatud kunstnikeks väljaspool Vene tsaaririigi piire ning kelle koolkond leidis Saksamaal palju jäljendamist.

Väikese eskiisi „Itaallanna“ autor Otto Friedrich von Möller aga tegutses aastakümneid Itaalias ning oli Vene tsaari suur lemmik, enne kui abiellus ning vahetas seiklusliku kunstnikuelu rahuliku pereidülli vastu Saaremaal. Itaaliaga oli seotud ka muuga mõisniku Carl Timoleon von Neffi elu. Tema teosed paiknevad maailma suurimates muuseumides, muuhulgas ka Uffizi galeriis,
ning kunstiturul on need kõrges hinnas.
 
Justkui üleminek baltisaksa 19. sajandi ja 20. sajandi Pallase kunsti vahel on Eestis elanud
vene kunstnike looming. Julius Klever esindab kunstiturul hinnatumat poolt, ent näha on ka Aleksander Kulkovi, Sergei Nedleri, Georgi Krugi ja teiste loomingut.
 
Eesti kunsti väljapanek hõlmab paarkümmend teost ning katab nii sõjaeelsed- kui järgsed aastad.
Tuntumatest nimedest on väljas Richard Uutmaa, Richard Sagrits, Endel Kõks, Johannes
Võerahansu, aga ka kunstiturul väga haruldased Karl Pärsimäe ja August Johani. Nad mõlemad hukkusid traagiliselt noorena sõja-aastail, seega on nende looming küllalt väiksemahuline.
 
Lisaks mahub väljapanekusse ka Eesti erakogudest pärit Euroopa kunsti, mis annab hea
ülevaate ärkamisaegse ühiskonna maitsest ja ilumeelest.