Oi ajad, oi kombed! Uusimas Eesti filmis mängivad veriseid tšetšeenlasi taltsad Saksa türkla…
Oi ajad, oi kombed! Uusimas Eesti filmis mängivad veriseid tšetšeenlasi taltsad Saksa türklased ja vene litsi havi käsul soomlanna. Muidugi, sest Eesti filmiprojektis on ka Soome rahad sees. Kaheksakümnendatel ei tehtud Eesti filmi läti diiva Regina Razumata, kes elukaaslase Sven Grünbergi kõrval hakkas rääkima sulaselget eesti keelt. Nüüd aga meenutab veel üksnes nostalgiline laulsalm: ei saa me läbi Lätita. Aga aasta on 2009 ja saame läbi — ja kuidas veel!
Aastakümnete taha jääb aeg, mil iga eesti laps teadis, mis on saldejumps ning et «Viimse reliikvia» Agnes oli lätlane. Aga kes meist teab tänase Läti presidendi nime. Pärast toda võluvat eelmist. Vaivaviikevreiberga või kes ta neil oli. Aga tema ajal oli maailma jaoks Baltimaade president lätlane. Meile, eestlastele oli see õige mõru pill alla neelata. Seda enam, et Baltimaade pealinn oli/on nagunii Riia.
Nüüd aga kiikame-kipume Rootsi, Iirimaale ja isegi jälle Soome poole, asja meil enam lätlastest. Kuuldavasti nemad pajatavad meie kohta veel anekdoote. Tähendab, meie oleme lätlaste argiteadvuses olemas — olgu pealegi aeglased, kasuahnuseni praktilise meelega. Aga näidake eestlast, kes teaks ühte ainumastki anekdooti lätlaste kohta. No olid kuuevarbalised, nagu ka Riia palsam. Aga täna?
Minu ajal pühitseti põhikooli lõpetajaid ekskurssiooniga Riiga. Täna jäetakse see vahele — põrutatakse hakatuseks kohe Londonisse või Pariisi. Mida me teame naabritest lätlastest? Soome keelt pursib igaüks, aga läti keele ära õppinud eestlast annab otsida. Balti ketist sai kakskümmend aastat, Brainstormist saab kümme. Renars Kaupers oligi vist viimane lätlane, kes eestlaste peenikest maitset veel vaimustas?
Nüüd korraks pääses Läti esikülgedele oma «pronksiöö» vandaalide paraadiga. Ja Contra pani Läti laulu sisse. Magus kahjurõõm. Nagu siis, kui lätlaste «marmortahvli-film» meie omast veel paatoslik-naeruväärsem välja kukkus. Nii et lootust on, et Läti jõuab Eesti veergudele sagedamini. Ei saa me ikka läbi Lätita. See, et neil seal läheb (veel) kehvemini, tõstab ju eestlase enesetunnet.
