Iga reis uuendab veidi maailmavaadet. Lennart Meri «Hõbevalge» räägib ka muistsest meeletust m…

 
Iga reis uuendab veidi maailmavaadet. Lennart Meri «Hõbevalge» räägib ka muistsest meeletust merevaiguärist, mis olevat käinud eestlaste vahendusel. Raamatu hiljutise taaslugemise järel oli värskendav läbi astuda ühest merevaigumuuseumist Vilniuse vaiksel kõrvaltänaval.
Leedulastel on merevaiguärist oma nägemus, sest suurimad leiukohad asuvad Leedus Kura säärel ja Kaliningradi kandis. Sealt edasi tarbija poole, Rooma impeeriumi piirilinnadesse oli veel 800-1000 kilomeetrit. Kaup liikus lõunasse rikka kliendi juurde mööda Visla või Reini jõge.
Lennart Meri üritas põimida bisnisesse ka eestlased. Ta kirjeldab merevaigu teekonda üle kõnnumaade Volga jõe läteteni ja sealt edasi Kaspia merele ning siis suure ringiga Rooma. Nii armas, aga tõenäoliselt liikus ikka 99 protsenti kaubast logistiliselt kõige lihtsamat teed pidi, sest riskid olid suured. Kuid kindlasti liikus midagi ka Saaremaa kaudu, sest seal elasid väidetavalt kõvad mereröövlid.
Eestlaste ajaloonägemus koosneb tihti muidugi ainult uusmuistenditest, mille seos ajaloolise reaalsusega on veelgi pinnapealsem. Kuid kõik me oleme natuke wannabed, ja kes ei oleks Tarzani filmi vaadates hetkekski kujutanud end džunglikuningana.
Tänase Kroonika vahel on Meeste-eri, mille ühes loos kirjeldatakse ideaalset kohtumist. Kui mees läheb neiuga restorani õhtustama, siis on väga tähtis jälgida signaale, mida teine pool saadab, ja lähtuda headest käitumistavadest. Võib muidugi panna täielikult matsi ja ignoranti, kuid vaevalt see sihile viib.
Viisakus, teise poolega arvestamine ning tema silmadest, ja mitte ainult silmadest, informatsiooni vastuvõtmine on tähtis. Samuti on oluline saadud infot kasutada hetkeseisude hindamisel ja uute järelduste tegemisel.
Muide, Vilniuses valiti Baltikumi parim sommeljee võistlusel Baltic Sommelier Vana Tallinn Grand Prix 2008. Võitis lätlane.