Mida Facebook meie väärtustega teinud on?

Facebook on meie ühiskonnas täielik hitt, omab konkurentsitult võimsaimat, lausa kirjeldamatut mõju. Hetkel veel vaid valdavalt noorte seas. Ta on levinud katkuna üle terve maa ning lausrumalus oleks seda tõika ignoreerida. Ta on justkui refleksioon meie olemusest. Lausa naeruvääristab seda. Kompromissitult. Mis imeloomaga on tegu? Kuidas ta siis ikkagi meie „olemuse“ välja toob?

Edevus on siinkohal kindlasti tuumsõnaks. Ma arvan, et te nõustute kui väidan, et edevuse mõistel on mingisugune negatiivne maik küljes. Pehmelt öeldes, ei saa teda just vooruseks nimetada. Eriti intrigeerivaks teebki selle sotsiaalvõrgustiku olemuse tõik, et edevus on saanud mingisuguse teise tähenduse. Facebook on selle omaduse kõigis välja toonud, pealtnäha ilma igasuguse negatiivse maiguta. Veel enam. Ta isegi annab väikese tõuke. Olgem ausad, kõlab ikka naeruväärselt küll, kui mõni nooruk väidab, et tal ei ole Facebooki. „Miks? Mis sul viga on? Kas sa oled siis teistsugune?,“ kõlab selle peale.

Niisiis, on edevus muutunud järsult millekski igapäevaseks, massidele omaseks. Pidev tagasiside kõige kohta, mida sa Facebookis lisad või ütled, jätab sulle mulje, et kõiki huvitab ning sa oled justkui ainulaadne. Selline ülim interaktiivsus suurendab soovi veelgi enam „luua“ ja „produtseerida“. Miski ei ole enam privaatne, kõik väärib kajastamist. See võtab ära kogu inimsuhtluse väärtuse ning kohtudes mõne tõelise sõbraga silmast silma, avastad, et kogu info su elust - olulised sündmused, väärtuslikud ideed, isegi lemmiklaulud - on juba teada ning valdavaks võib saada piinlik vaikus.

Me elame infoühiskonnas. Ja seda sõna otseses mõttes. See infotulv, millega me igapäevaselt kattume, on niivõrd hoomamatu, et mingisugune selektsioon peab toimuma, aga ta toimub kontrollimatult, valedel ajenditel. Muidugi pole miski ülevam kui teada kõigist kõike, omada iga indiviidi kohta mõnd infokillukest: teada Martini lemmikteost või Mari meelistegevust, olla kursis Mirjami suhteelu või Mardi olukorraga koolis. Iseasi, kas Martin, Mari, Mirjam ja Mart ka sulle midagi tähendavad. Tegelikult on see aga täiesti ebavajalik info, mis reostab nii inimmõistust kui ka raiskab väärtuslikku aega. Tõeliselt väärtuslik info, raamatutarkus, faktiteadmised, muutuvad ebaoluliseks. Langeb üldine intelligents, analüüsivõime, ajupotentsiaal. Igasugune vestlus kaotab oma kvaliteedi.

Facebooki veelgi suurem karuteene on siinkohal tema globaalsus. Tekib mulje, et kogu maailm on koos sinuga ning samastutakse kahtlusteta. Facebooki fenomen on aga vaid konkreetne näide, lihtne pilt inimkonna üldisest allakäigust. Ta on justkui appikarje, viimane piisk mõtlemaks oma väärtuste üle.