Mida peale hakata ürituste korraldamise paigaga, kui üritusi on teadmata ajaks keelatud korraldada?

Lauluväljaku juht jagab kogemusi
Mida peale hakata ürituste korraldamise paigaga, kui üritusi on teadmata ajaks keelatud korraldada?
Indrek Kasesalu

Lauluväljaku juht Urmo Saareoja: Kriisi haripunktis oli aega järele mõelda, kuidas kriisis kohaneda? 2020. aasta kevadsuvine hooaeg tõotas Tallinna Lauluväljakule – nii nagu veel paljude teiste ettevõtete jaoks – tulla majanduslikult väga edukas. Esimese kvartali majandustulemus liikus rõõmustavas joones ning ületas positiivselt prognoose, juba oli võimalik teha investeerimisplaane seoses lisatuluga. Kuid siis saabus koroonakriis, eriolukord ning kogu töö sisuliselt seiskus.

Esimene ehmatus oli mõistagi tõsine ning iga tegevuse osas tundus sein ees olevat. Sellest üle saanuna selgus siiski, et esmajoones tasub ette võtta need asjad, mille jaoks varem pidevalt aega nappis. Lauluväljakul on kogunenud aastate jooksul arvestatav hulk eeskätt fotomaterjali, mis tuli aga ükshaaval läbi töötada, ajaliselt järjestada ning selle väärtust hinnata. Samuti vajas korrastamist üldine arhiiv ning ettevõtte kroonika – sest on ju paljude maailmastaaride külaskäigud ette näidata. Erakordselt rahulik oli teha ka neid hooldus- ning remonttöid sees ja väljas, mida varem ürituste hooajale oleks olnud mõeldamatu ellu viia. Umbes sel hetkel kui jõudsime järjega veebilehe parenduse ettepanekuteni, olid juba nii ettevõtte sees kui ka koostööpartneritel tekkinud mõtted, kuidas ikkagi muutunud olukorras midagi ette võtta.

Uued lahendused

Märk sellest, et kõik ümberringi otsivad uusi lahendusi, oli juba see, et Lauluväljaku välialal võis märgata senisest rohkem jalutajaid, koeraga ja ilma. Lisaks tervisesportlased ning ratturid, kes kõik olid avastanud, et Lauluväljaku territoorium on piisavalt suur, et saab rahumeeli kahe meetri reeglist kinni pidada, kuid samas mõnusalt värske õhu käes viibida. Väga hea meel oli saada pöördumisi, kus meie ala külastanud inimesed soovisid kiita kenasti hooldatud haljastust ning hämaras meeleolu loovat värvivalgustust peamajale ja laulukaarele.

Oluliselt suurenenud jalutajate-ratturite hulk pani kriisi leevenedes mõtlema tõsiasjale, et siiani pole Lauluväljakule rajatud püsivat kohvikut. Koostöös kettagolfi entusiastidega hakkas see mõte kiirelt edasi arenema ning juba suve alguses sai kohvi ja kehakinnitust nautida merevaatega Kettakohviku terrassil. Ning loomulikult tähendas see, et väga paljud kettagolfi entusiastid leidsid tee meie juurde.

Eriliselt hea klapp tekkis turvateenuseid pakkuva ettevõttega Meeskond, mille juhid ja tiimiliikmed asusid meiega aktiivselt kaasa mõtlema, kuidas kõigi muutunud olukorras siiski ürituste korraldamine teoks võiks saada. Põhjalik eeltöö võimaldas kohe piirangute leevenedes teoks saada Eesti esimesel autokontserdil, kus sai nautida Smilersi muusikat. Sama lahendust kasutades käivitus Lauluväljakul ka regulaarne autokino. Rõõm oli tõdeda, et õige pea tekkisid sarnased algatused paljudes paikades üle Eesti. Ürituste korraldamisega otseselt ning kaudselt seotutel tekkis uus lootus, oli selge, et kõik pole siiski kadunud, saame hakkama ka kõige keerulisemate olukordadega.

Tavapärasest kordades hõredam kevadsuvine hooaeg võimaldas tegeleda kavandatust jõudsamalt ka pikaajaliste plaanide seadmisega. Eeltöö on tehtud Lauluväljaku Külastuskeskuse – mis ühendab laulupidude, lauluväljaku ja laulva revolutsiooni loo – rajamiseks. Samuti on tehtud põhjalikult tööd lauluväljaku ala uue detailplaneeringu protsessiga.

Kokkuvõtteks

SA Tallinna Lauluväljak oli üks nendest ettevõtetest, mille tegevus märtsikuus koroonakriisi haripunktis praktiliselt seiskus. Tihedalt aasta lõpuni täis pikitud ürituste kalendrist vaatas korraga vastu tühjus ning edasimineku mõtteidki oli raske koondada. Tänu kogutud reservidele, Töötukassa palgameetmele ning uute lahenduste väljamõtlemisele õnnestus siiski taas toibuda ja tegutsema asuda. Suur kasu oli pikkadest jutuajamistest – mõistagi virtuaalselt või telefonitsi – kauaaegsete koostööpartneritega, kellega oli võimalik ühise eesmärgi nimel asuda uusi lahendusi välja töötama.

Eesootav sügis ning 2021. aasta on üsna prognoosimatud. Kui laialdaselt viirus levib, kas tulevad uued piirangud, kas inimesed üldse julgevad üritusi külastada? Kindel on aga see, et igas olukorras on võimalik kohaneda ning midagi uudset välja mõelda, isegi koroonakriisis. Püsige terved!

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!