Vahel on mul tunne, et ma ei suuda enam, aga siis teeb tema midagi, mis mu arvamust muudab. Mai tea mida teha. Tegelikult on ju nii, et keegi ei ole perfektne ja kõigil on vead. Mida ma tegema peaks? Kas jätkama seda suhet või lihtsalt selle lõpetama?

Pisike, 15

Dr. Noormann vastab

Huvitav, miks on evolutsioon, inimareng inimesse ära peitnud sellise seletamatu, vastupandamatu, kõikehaarava psüühikailmingu nagu armumine? Miks seda inimesele ülepea vaja on, kui ta muudab meid õnnest ogaraks või õnnetusest jaburaks?

Kaks kõva kivi head jahu ei jahvatavat. Kaks inimest pole teineteise jaoks ka alati sobivad. Selle ülesande ongi loodus inimese juures pannud armumisele. Armunud inimene püüab endale märkamatult aimata armastatu soove ja enda käitumist või ennast selles suunas muuta. Nii on armastus sobivuse katalüsaator (looja, kaasaaitaja). Samas on armastus ka armastuse indikaator (äratundmise mehhanism). Inimesed, kes teineteist armastada suudavad, on ka teineteisele sobivad inimesed.

Aga on ka selline armastuselaadne tunne, kus inimene vaid usub ennast armastavat teist inimest, aga tegelikult naudib vaid seda tunnet endas. Selles tundes on egoism tugevam, kui armastus. See on tingimustega armastus, kus armastuse nimel pole inimene valmis ise muutuma, vaid püüab teist inimest enda jaoks „parajaks“ teha. Seegi on armastuse jaoks sobivuse saavutus, kuid selle piirini, kui kaugele teine laseb end pehmena sobivaks „töödelda“.

Teie Dr. Noormann

Jaga
Kommentaarid