Kodus (kl 14-17:30) - seitse võieiba/-saia suitsuliha ja juustuga või 2 praetud muna ja sinki ja 2 viilu praeleiba või kauss spagette koos viinerite/krabipulkade vms.

Ja siis tuleb mul magusaisu ja ma võtan vabalt 200 dl suhkrut ja sulatan selle ja söön. Kell 18:30 saab õhtusööki ja peale seda lähen kööki ja võtan teed või kohukest või peotäie hommikuhelbeid või puuvilja vms. Öösel võin ka minna külmkapi juurde viinereid/kotlete minna võtma.

Päeva lõpus ma vaatan end jälestusega peeglist, teen igast plaane, kuidas nüüd pean dieeti ja treenin surmani. Ja siis ma lähen magama ja unustan kõik, mis lubasin ja mis nägin peeglist. See võib tunduda uskumatu, niivõinaa arvategi seda, aga tõsi ta on. Ma lihtsalt söön ja söön ja söön.

Koolistressi mul pole. Vanemad pole lahutatud ega midagi. Ise olen ikka rõõmsameelne.. Koolis. Kodus olen üksi (õdesi-vendi pole, õues ei käi, ema-isa koguaeg tööl, emps kuuest õhtul koju ja kaheksast ära). Miks ma nii teen? Ma lihtsalt laostan oma vanemad, rääkimata oma tervisest.

Hedi, 14

Dr. Noormann vastab

Tüdrukute kaaluprobleemid on paljude kirjade teema. Ning neis lammutatakse ennast pooleks – miks minu organism minuga nii teeb. Ise ei taha, aga söön; tean, et pole õige, aga ikka söön. Või vastupidi – olen nõrkemiseni ära nälginud, aga isu ei ole. Aga ega pole vist kasu, kui seletan Sulle, kuidas buliimia- või näljahormoonid (greliin, türeoliberiin jt) peavad Sinu sisemuses armutut võitlust anoreksia- või täiskõhuhormoonidega (koletsüstokiin, kortikoliberiin jt).

Selle Sinusse peidetud ja Sulle seletamatu kehakeemia sõjatandril toimuvasse pead sekkuma oma teadvusega. Teadvuse tööriist on tahe. Kui sa oma tahtejõuga ei suuda ennast sundida liikuma, ei suuda oma söögiratsioone kontrollida, siis jäävadki need molekulide tasandi sõdalased Sinu välimust, kaalu ja sealtkaudu ka enesetunnet määrama.

Teie Dr. Noormann

Jaga
Kommentaarid