Ta on mind palju naerma ajanud ja mulle on jäänud mulje, et talle justkui meeldiks see, et ma naeran. On olnud olukordi, kus me naerame koos. Kas see võib midagi tähendada või loodan ma midagi üleliia? Kristiina, 17

Dr Noormann: Asi ongi selles, et nii kiusamist, narrimist kui nalja mõistavad poisid-tüdrukud, aga ka mehed-naised erinevalt. Poistele tähendab omavaheline togimine-tögamine mängule kutsumist — kaitse ennast-, mis peaks siis nende omavahelise asetumise hierarhiaredelil ära määrama.

Kiusamisena võtavad nad seda pigem teiste, eriti emade ja naisõpetajate kasvatuse või sekkumise kaudu. Ka kiusamine pole meeldiv, kuid kiusamise ja vägivalla vahel on piir, kuigi paljudele õrnõhuke.

Vägivald on löömine ja peksmine ning sellele õhutamine, asjade äravõtmine, lõhkumine, sõimamine, otsene solvamine. Kiusamise sisu on sageli mitte rahule jätmine, pidev verbaalne torkimine, narrimine, õrritamine, ärritamine, naerutamine, millel on ka naeruvääristamise alatoon. Aga mis eriti tähtis tähele panna — endale tähelepanu tõmbamine ja enda tähtsustamine. Kiusamise ja vägivalla põhieesmärk pole mitte niivõrd teise allasurumine, kui enese upitamine.

Suheldes tüdrukutega ei taipa poisid, et tüdrukud ei võta seda samamoodi ja tekivad probleemid. Kiusamise ja nöökimisega püüavad poisid endale tähelepanu tõmmata, oma üleolekut (nende arusaamades väärikust) tõestada. Ka huumorimeel ei pruugi kõigil inimestel peaaegu et sünnist saati ühesugune olla ja ka sooti on see päris tuntavalt erinev. Mehed teevad probleemid endale kergemaks nendest üle olla püüdes, milleks ongi naljad, lõõpimine, liialdatult tõlgendamine, ropendamine. Paljud naised võtavad nalja enesekohasena ega suuda samaga vastata. Huumorimeel vajab suheldes
samasugust sobitumist kui paljud arusaamad. Naljadega, teinekord ka sobimatutega, otsivadki poisid teda mõistvaid või tema huumorimeelega kohanduvaid kaaslasi. Täiskasvanute pereelus võib erineval tasemel huumorimeel tõsise sobimatuseni viia.

Jaga
Kommentaarid