Tallinna Ülikooli riigiteaduste õppekava ühendab endas seniste haldusjuhtimise ja riigiteaduste kavade tugevused, lisades uut, eelkõige poliitikaanalüüsiga seotud teadmisi ja oskusi. Poliitika kujundamise ja -analüüsi tähelepanu alla võtmisel on mitmeid põhjendusi. Olgu selleks tänane aktiivsust, huvi ja kriitilist meelt eeldav elukorraldus, sest nagu iga poliitikaguru teab (www.poliitika.guru) – kui sina ei tegele poliitikaga, tegeleb poliitika sinuga.

Veelgi enam on aga õppekava ülesehitus mõjutatud ühiskonna kasvavast keerukusest ja mitmekesisusest, mis tänast poliitika tekkimist, elluviimist ja hindamist mõjutavad.

Laias laastus on tegu eriala- ning metodoloogia- ja meetodiainetega. Mõlemas plokis on nii teoreetilisemat kui ka praktilisemat vaadet. Kuivõrd avaliku poliitika analüüs eeldab lisaks riigiteaduslikule teadmisele juhtimis-, õigus- ja majanduslast teadmist, on erialaainetes paras annus interdistsiplinaarsust. Lisaks hõlmavad mitmed ained uurimuslikku komponenti võimaldamaks siduda teoreetilist ja praktilist, seda reeglina õppejõudude käimasolevate projektide raames.

Ka metodoloogia- ja meetodiainetes on püütud leiad hea tasakaal poliitika olemust ja selle uurimisviise lahkavate ja n-ö käed-külge-lähenemiste vahel. Kusjuures viimaste hulgas on nii süvateaduslikke mõjuhindamise võtteid kui ka tavapärasemaid poliitika protsessi ja selle eri etappide rakendatavust analüüsivaid viise.

Õppima ootame avara pilguga kandidaate, sh nii praeguseid kui ka tulevasi ametnikke, analüütikuid-konsultante, ajakirjanikke, kogukonnaaktiviste. Muidugi ka poliitikuid ja poliitilisi nõunikke. Inimesi, kes unistavad akadeemilisest karjäärist või kellel on huvi ühiskondlike asjade korralduse vastu ja vajadus nendes kaasa rääkida.

Püüame luua võimekuse näha pealispinna alla, teha vahet olulisel ja mitteolulisel. Soovime aduda „õigete“ vastuste sõltuvust käsitlusmudelist. Anda oskuse poliitika probleeme sõnastada, mõõdetavaks muuta, rakendatavusväljakutseid vaagida ning tulemusi hinnata.

Millised on aga edasised võimalused? Akadeemilised väljavaated? Peamine võimalus johtub enesearenguga kaasnevast võimestatusest. Suutlikkus poliitikat analüüsida on vaieldamatult nõutud oskus nii avalikus kui ka erasektoris, nii poliitika uurimise kui ka elluviimise asutustes. On isegi räägitud, et poliitika analüütikust on saamas uut tüüpi ametnik, kes aitab tõlkida ja viia akadeemilist teadmist igapäevaellu. Säärasest eri pooli lähendavast nutikast vahendajast me kava paljuski inspireeritud ongi.

Põnev on see, et nii nagu inimeste igapäevotsustel on erinevad selgitused ja käivitajad, on ka poliitika analüüsimisel vaja seda mitmekesisust arvesse võtta. Kas ja millistel tingimustel saadab poliitikamuudatusi edu ning mil määral ja kuidas arvesse võtta nii eri toimijaid selles kui ka poliitika vastamisvõimelisust, on ühed lõpmata keerukad ja põnevad küsimused, milles orienteerumist riigiteaduste magistriõpingud kindlasti soodustavad.