Olen 12 ja see tähendab, et tean teda juba 7 aastat, sest kohtusin temaga juba 5-aastaselt. Me kutsume teineteist naabrimuttideks ja meil on isegi oma "Naabrimuttide hümn", mille sõnad oleme koos välja mõelnud. Oleme ka suured One Directioni fännid.

Üks eredam mälestus meie lahedatest tegudest on Pärnusse sõit. Läksime koos minu vanematega Pärnusse ja teel sinna rääkisime, kuidas kavatseme kõik Pärnu ilusad poisid ära sebida, kuid kumbki meist ei julgenud isegi jäätist müüva poisi juurde jäätist ostma minna.

Pärnus tegime megapalju pilte ja nägime rannas ühte poissi minu vanast klassist. Olime samal ajal vees ja kavatsesime luuret teha nii vee alt kui ka vee pealt. Sellega me kaugele ei jõudnud, sest kahjuks (minu õnneks) läks ta veest välja.

Jamasime ka kõvasti minu ujumisrõngaga ja üritasime saavutada "ülima tasakaalu". Vees sai palju nalja ja saavutasimegi rõngal ka ülima tasakaalu.

Ostsime loomulikult jäätiseputkadest palju jäätist (sest ranna ääres jalutavatelt poistelt me kumbki osta ei julgenud) ja pärast oli kõht ikka korralikult jäätist täis.

Tagasiteel koju olime väga pettunud, et me ei suutnud ühtegi poissi ära sebida, kuid see-eest veetsime väga toredalt aega. Neid mälestusi, millest rääkida, on veel miljoneid, kuid see oli esimene mälestus, mis mul meelde tuli.

Ta on tõeliselt väärt sõbranna ja teda ei tahaks ma iialgi kaotada, ning me tekitame iga päevaga neid mälestusi aina juurde!