Mis on buliimia?

Igaüks teab, mida kujutab endast noorte tüdrukute “moehaigus” anoreksia. Teine, samuti vääradest söömisharjumustest alguse saav toitumishäire buliimia on tavalisele inimesele vähem tuntud. Ometi on buliimia esinemissagedus kõrgem ning seda põeb lisaks tüdrukutele ka arvestatav hulk poisse.

Erinevalt anoreksiast algab buliimia enamasti vanemas eas. Haiguse tekke põhjusteks peetakse probleeme kodus ja koolis, lahkhelisid sõprusringis ning kõigest sellest tingitud masendust ning madalat enesehinnangut.

Buliimia saab alguse ebaregulaarsetest toitumisharjumustest. Nooruk jätab söögikordi vahele ning näljutab end. Optimaalse kolme-nelja toidukorra asemel näksib ta aeg-ajalt midagi kalorivaest, sest arvab, et tavalist toitu süües läheb ta kiiresti paksuks. Buliimikud suudavad näljatundest hoolimata säilitada haiglaslikku kontrolli oma toitumise üle sageli mitu nädalat. Ühel hetkel see range kontroll aga kaob. Hetkeemotsiooni ajel ja probleemide süvenemisel hakkab buliimik valimatult õgima kõike, mis ette juhtub. Enamasti on selleks toiduained, mida ta range dieedi ajal endale ei lubanud – eelkõige šokolaad, kartulikrõpsud jm ebatervislik. Kuid mitte ainult – buliimia käes kannatajale ei ole tegelikult oluline, mida süüa, vaid – et süüa. Pole harv juhus, et paari tunni jooksul suudab ta tarbida tuhandete kilokalorite väärtuses toitu.

Peale söömishoogu tabab buliimikut mure oma suureneva kehakaalu pärast. Lahendus leitakse toidu väljaoksendamises. See tekitab omakorda masendust ning viib uue valimatu söömishooni. Kinnine ring. Pidev kehakaaluga mängimine rikub tervist ning tekitab organismis häireolukorra – kaal hakkab langemise asemel hoopis tõusma.

Buliimia sümptomid on haiglaslik muretsemine oma kehakaalu ja väljanägemise pärast, pidev kaalukõikumine, varjatud liigsöömine, toidukordade vältimine koos perekonnaga, oksendamine ja lahtistite tarvitamine ning pidev suur füüsiline koormus. Sellest saavad alguse uued tervisemured, nagu tüdrukutel menstruatsiooni ebakorrapärasus või kadumine, kõhuvalud, häälekähedus, hammaste kahjustumine. Tekivad tõeliselt ohtlikud häired seedeelundkonna ja südame töös, sageli esineb psüühilisi probleeme.

Parim ravi on lähedaste toetus. Haige peab mõistma, et temast hoolitakse ning ta pärast muretsetakse. Selgitada tuleb buliimiaga kaasnevaid terviseprobleeme. Kindlasti oskab aidata arst või psühholoog. Kuna aga enam kui poolte buliimiajuhtude taga on depressioon ja ängistus, on selle ala spetsialistiga konsulteerimisest tõenäoliselt kõige rohkem abi. Siiski tuleb arvestada asjaoluga, et buliimia ravi on üsna pikaajaline protsess ning kestab kuid.