Mis on fetišism?

Mõiste „fetish“ võttis kasutusele 19. sajandil Prantsuse seksuaalteadlane Binet ja päris algselt tähendas see Aafrika rahvastel pühapilti või ikooni, millele omistati maagiline võim. Ka erootiline fetišism kujuneb välja tähelepanust mõnele teatud esemele või objektile.

Väikestviisi fetišistid oleme me kõik. Kes meist poleks suudelnud oma armsama fotot? Paljudel meist on kallima juuksesalk rahakotis.

Riideesemetel on üldiselt tugev erootiline külgetõmbejõud, olgu see siis push-up rinnahoidja või põlvsaapad, liibuvad nahkpüksid või läbipaistev naiste aluspesu. Vaevalt suudab keegi sekspesu külgetõmbejõudu eitada.

Erootikatööstus teab seda ja kondoomide, porno-ajakirjade ning vibraatorite kõrval leiame ka mitmesuguseid riideesemeid, mis peaksid seksiisu suurendama: lateksist rinnahoidjad, vinüülplastist topid, nailonsukad, eredates värvides ning liibuvad ja kehaümarusi toonitavad saapad ja püksikesed. Mõni aluspesu jätab paljaks huvitavamad kehaosad nagu rinnad ja suguelundite piirkonna ning katab ära näiteks hoopis kõhu.

Kui taolised riideesemed meeldivad, ei ole sellel veel mingit pistmist fetišismiga. Selle kitsam tähendus tuleb esile alles siis, kui partneri vastu tuntakse vähem seksuaalset huvi kui üksikute esemete (näiteks riideesemed) või kehaosade (näiteks jalg) vastu.

Pisut fetišistid oleme me kõik

Eeldused ja „normaalsed“ tendentsid fetišismiks on paljudel (või isegi enamusel) inimestest täiesti olemas: mõnedele meestele meeldivad eriti naise rinnad, teised jälle on vaimustuses pikkadest, sihvakatest jalgadest. Mõned naised erutuvad, nähes mehel prinki peput, teised jälle satuvad mehe karvakasvust vaimustusse.

Sekspesu on meie kõigi jaoks erootiline. Ja samuti pole ka selles midagi erilist, et me leiame partneri jala või kaela, pepu või põlve nii külgetõmbava olevat, et me seda siis pidevalt hellitame ja suudleme. Tõelise fetišismi puhul aga jääb partner ikka enam ja enam tahaplaanile ja selle asemel muutuvad teatud asjad järjest olulisemaks (näiteks nahkriided, kummist aluspesu, mähkmed jne). Lõpuks on nad ainsaks seksuaalse iha objektiks või vähemalt ei olda ilma nendeta võimeline tundma erutust või jõudma orgasmini.

Ka teaduslikult on fetišismi täpne piiritlemine väga raske ja üksikjuhtumi puhul on äärmiselt keeruline rääkida seksuaalsest kõrvalekaldest või perverssusest — mõttega, et konkreetse juhtumi puhul oleks vajalik ravi. Sest nagu sadomasohhistide puhulgi, korraldavad fetišistid oma seksuaalseid kontakte nii, et nad kohtuvad kas privaatselt või siis „omasuguste“ klubides. Problemaatiliseks muutub asi siis, kui ühte seksuaalpartneritest sunnitakse tegema midagi vastu tema enda tahtmist.

Fetišistilise iha objektid

Fetišismi põhjustest teatakse tänaseks veel väga vähe. Ei osata öelda, kas fetišism on kaasasündinud või omandatud. Kõige tõenäolisemaks peetakse siiski teooriat, et põhjuseks on varases lapsepõlves kogetu. See millest laps saab oma esimese seksuaalse naudingu, on tõrjutud tahaplaanile ja hiljem on mõni asi sellest mälestusest seksuaalse erutuse vallandajaks.

Seksuaalselt erutavad asjad on väga erinevad:

Tihti kohtame vaimustust sekspesu, sukkade, korsettide, püksikeste ja muu sellise vastu. Seda peetakse täiesti tavaliseks ja normaalseks

Samuti kohtame vaimustust teatud kehaosade vastu: naba, rinnad, põlved, jalad. Ka seda peetakse normaalse seksuaalsuse üheks osaks

Sageli on nahast, lateksist, vinüülplastist ja teistest säravatest ning liibuvatest materjalidest riideesemed ja aluspesu seksuaalselt erutavad

Mõned fetišistid reageerivad lõhnadele, eriti erutavalt mõjub sageli higilõhn

Teistele jälle tekitavad erutuse vulgaarsed ja ropud sõnad ja väljendid

Vahel on need hoopis kehaeritised, millele seksuaalselt reageeritakse (uriin, väljaheide)

Sadomasohhistidele on seksuaalselt erutav põetaja, toatüdruku või beebi riietus. Ka relvad ja piinamisriistad mängivad siin tähtsat rolli

Homodel jällegi on tihti seljas sõjaväevorm

Vanasti tavatseti sellise asja kohta ilma pikemalt mõtlemata öelda “perversne”, tänapäeval aga piirdutakse iseloomustamisel sageli sõnaga “ebatavaline”. Asi on lihtsalt selles, et perverssuse piirid on avardunud ja paljud asjad, mis varem tundusid perverssena on nüüd lihtsalt uudsed ja harjumatud.