Mis on ja miks valida kutseõpe?


Mis on ja miks valida kutseõpe?
Tallinna Majanduskool

Mida kujutab endast kutseõpe? Milliseid erialasid saab õppida? Miks kutseõpe on hea valik haridustee jätkamiseks? Millised on kutseõppe läbimisel võimalused tööturul?

Kutseõpe ja elukutsed

„Kas Sa ei saanud ülikooli sisse, et kutsekooli läksid?“ Ma arvan, et sarnast küsimust on mitmed kutsekoolis õppijad sageli oma tuttavatelt kuulnud. Paraku on võrdlemisi levinud arusaam, et kutseõppe valitakse siis, kui ülikooli uksed jäävad suletuks. Samavõrd ekslik on veendumus, et kutseõppes on võimalik õppida vaid madalalt tasustatud ja ühiskonna poolt alahinnatud mainega lihttööliste erialasid.

Õnneks võib täna tõdeda, et sellised eksiarvamused ei pea paika. Kutseõpe võib küll peamiselt olla tuttav alternatiivina keskkooliharidusele, kuid kutseõppel on lisaks üsna mitu tahku. Tavapäraselt nähakse kutseõppena pelgalt madalamat kutseõppe taset — haridusnõudeta inimesele pakutav lihtsamat ettevalmistust nõudva elukutse õpetamine. Olemas on aga ka kutseõppe skaala teine ots — viienda taseme kutseõpe, mida üsna mitmes riigis nimetatakse lühikese tsükli kõrghariduseks. Tegemist on kutseõppe liigiga, mille eesmärk on koolitada tugevate teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskustega spetsialiste keerukamatele elukutsetele nagu näiteks kesktaseme spetsialistid ja ametnikud.

Seesama kõrgeim kutseõppe tase aitab kummutada arusaama, et kutseõpe on seotud vaid vähesel määral väärtustatud elukutsetega. Raamatupidaja, juristi abi, kindlustusspetsialist, sotsiaalmeedia spetsialist on vaid mõned erialad, mida näiteks Tallinna Majanduskoolis kutseõppe kõrgemal tasemel omandada võib.

Seotud lood:

Kutseõppe eelised

Eestis on haridustee jätkamine peale keskkooli üldjuhul tasuta. Samas ei ole õppemaks erinevate uuringute kohaselt ainukeseks põhjuseks õpilaste haridustee katkestamisel. Paljudel juhtudel on näiteks õpinguid takistavaks asjaoluks töötamine või perekonnaelu. Mõnel juhul ka elukoha leidmise keerukus võõras linnas.

Eelnevalt loetletud takistusi aitab leevendada oskuslikult planeeritud õppekorraldus. Viimastel aastatel on näiteks Tallinna Majanduskooli õpilaskonna hulgas domineerima hakanud n-ö täiskasvanud õpilane, kellel on tihti olemas töö ning perekond. Seetõttu on kool senisest enam pööranud rõhku paindliku õppetöö korraldamisele. Lisaks tavapärasele päevaõppele on olemas õhtuõpe ja sageli kaugõppeks nimetatud sessioonõpe. Viimasel juhul käiakse üldjuhul koolis kaks kord kuus.

Arvestades üldist majanduslikku olukorda, ei saa alahinnata ka päevaõppes õppijatele pakutavat õppetoetust ning näiteks Tallinna Majanduskooli puhul ka soodsa asukoha ja hinnaga õpilaskodu olemasolu.

Lisaks paindlikule õppetöökorraldusele on kutseõppe üheks eeliseks selge suunitlus konkreetse elukutse omandamisele. Näiteks on materiaalsete või elukorralduslike probleemide kõrval pahatihti haridustee katkestamise põhjuseks vale erialavalik või pettumine oma valikus. Viimast tingib sageli see, et eriala on kas liiga üldise iseloomuga, mistõttu kaotab õpilane õpitava vastu huvi või ei oma inimene enne õppima asumist selget ettekujutust õppekavast.

Kutseõpe on elukutse õppimine — õpilase jaoks on põhimõtteliselt esimesest koolipäevast selge, millise erialase rakenduse võiks ta peale kooli edukat lõpetamist leida. Elukutse omandamisele suunatud õpe tähendab üldjuhul seda, et õppekavas toodud teemad on tihedalt erialaga seotud ning selle õppimist toetavad.

Märkimist väärib, et erialakeskne õpe eeldab õpetatava elukutse esindajate kaasamist õppetöösse. See tagab selle, et õpilane saab kõige aktuaalsemad teoreetilised teadmised ja ajakohased praktilised oskused. Kindlasti ei saa alahinnata ka õppetöö käigus tekkivaid positiivseid kontakte omandatava elukutse tippspetsialistidega.

Võimalused tööturul

Kuigi suures plaanis on tööpuudus Eestis vähenenud on see teatud ühiskonna gruppides endiselt probleemiks. Näiteks erialaste oskusteta noored. Ükski diplom, olgu kutseõppe või akadeemilise kõrghariduse oma, ei taga automaatselt meelepärast töökohta. Siiski on oma võimetest ja tööturu vajadustest lähtuv kaalutletud elukutse valik võtmetähtsusega. Oma isikuomaduste ja võimete tundmaõppimiseks on abiks näiteks mitmed karjäärivalikut suunavad testid. Lisaks on oluline arvestada ka tööturu vajadustega, et kindlustada endale sobiv töökoht.

Kõrge tööhõive üheks peamiseks garantiiks on õpitava elukutse esindajate nõudlus tööturul. Tööandjate tagasisides Tallinna Majanduskooli õpilaste praktikatele on esile toonud, et teiseks tööturul konkureerimise eeliseks on erialaste oskuste omandamine õppeprotsessi käigus. Seega peab õpitav elukutse olema ühiskonnale vajalik ja kool peab andma õpilasele praktilised oskused.

Kutseõppe puhul on üldjuhul õpitava eriala aluseks kutsestandard, mille väljatöötamisel on osalenud vastava elukutse esindajad ja muud huvigrupid. See tähendab, et kutsestandardil põhinev õppekava on tööandjate vajadusi arvestav ning kaudsemalt ka seda, et koolitatavaid inimesi on tööandjatel vaja.

Lisaks sellele, et kutseõppes on õppekavad tööturu vajaduste järgi koostatud ja õppeprotsess sellest lähtuv, on praktiliste erialaste oskuste andmine kutseõppe lahutamatu osa. Näiteks on Tallinna Majanduskoolis õpetatavate kutseõppe õppekavade puhul praktika osakaal veerand kogu õppetöö mahust. Mahukas praktika aitab kinnitada teoreetilisi teadmisi, omandada õpitava elukutse olulisi oskusi ja saada kontakte tulevaste tööandjatega. Näiteks on paljud Tallinna Majanduskooli tublid praktikandid praktikakohas erialast tööd saanud.

Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et kutseõpe on kogu haridussüsteemiga pidevas muutumises ning kaasaegne kutseõpe on oluliselt laiahaardelisem ja mitmekülgsem kui ühiskonnas sageli levinud arusaam. Kutseõpe võimaldab õpilasel fokuseeritult omandada praktiliste oskustega väärtustatud elukutse, mis avab kindlasti mitmeid võimalusi tööturul.