Dr Noormann: Kasulik on teada, mis sinuga toimub enne stressi. Kõige aluseks on halb tuju. See võib tekkida kõige sagedamini hommikusest kiirustamisest mis võib paanikaks teiseneda. Hommikul oleme tundlikumad hirmutavate mõtete mõjule, ebameeldivatele märkustele, kriitilisemale enesehinnangule. Kui halb tuju ei lähe üle, märkame, et meil on lausa halb meeleolu või halb enesetunne, mida me nagu seletada ei oskagi. Siis astub vahele organismi automaatne eneseabimehhanism - kõik pingestub, kogu organism on sõjaks valmis. See ongi stress. Selle eesmärk on läbi sellise pingeolukorra taastada hea või vähemalt normaalne meeleolu ja tuju. Kehakeemia seisukohalt see pingestumine püüab ellimineerida stressihormoonide mõju ja asendada see heaoluhormoonidega, millest määravamad on endorfiinid.

Koolistress on stressi erivorm, kus igale neile loetletud ilmingutest võib ette panna sõna "kooli...". Tavaliselt siis koolihirm, õpetajahirm, kiusamise oht, halva hinde kartus, sõprade puudus, kooliväsimus.  Kuna kõik saab alguse tujust, siis tuleb teha kõik, et hommik oleks heatujuline. Et kiirustamist ja koos sellega tekkivat paanikat vältida, tuleb päeva pikendada mitte õhtu, vaid hommiku arvel. Ärka varem, joo rahulikult tass kohvi või teed, osta oma organismi rahulolu ära šokolaaditükikesega. Peeglisse vaadates ütle endale, et oled meeldiv, rõõmus, rahulik, tuled kõigega hästi toime. Kui usud ette, et kõik on raske ja kõik läheb halvasti, siis nii lähebki ja jäädki kannatama koolistressi all.

Jaga
Kommentaarid