Sellised küsimused on ainukesed asjad mu peas ja kuidas saakski teistmoodi... Kõikides filmid on kõigil midagi erilist, kõik on nii erilised, et see on muutnud tavaline olemise pahaks asjaks. Ning siin jõuan ma küsimuseni, äkki see polegi nii halb? Kõik ei saa olla tippsportlased, muusikud, näitlejad ega miljonärid, kuid meil kõigil on võimalus olla tavaline ning õnnelik inimene.

Häbi neile, kellel on anne, aga nad ei kasuta seda, kuid kõikidele teistele ütlen ma, et tavaline olla pole üldse nii halb.

See ei tähenda, et sa oleksid igav, hall mass või mingi muu stereotüüpne nimetus, see tähendab, et sa võib-olla ei ole maailmakuulus, kuulus oma kodulinnas või riigis, kuid see ei tähenda seda, et sa poleks õnnelik, ei oskaks lõbutseda või ei saaks muuta maailma, sest nagu me kõik teame, algab maailma muutmine ühest tavalisest inimesest, kes otsustab nii.