Läksime bussi, seisime akna alla ja hoidsime üksteisel ümbert kinni. Ta küsis, kuidas mul tantsu katsed läksid, ma hakkasin seletama. Ma ei saanud ta pilgust päris aru. Ta tundus veidi ärritunud (kas sellepärast, et ma nii palju rääkisin?), kuid mõne hetke pärast ma lugesin ka sellest väja ka midagi armastuse laadset, mingit teatut lõbusust, selles oli midagi imeõrna…

Läksime enne ranna juures olevat bussipeatust maha. Kõndisime käsikäes mäest üles, platvormile. Ta läks mööda kivist astmeid üles, vaatasin platvormil merd ja järgnesin siis talle. Jätsin oma koti ja plätud, läksin paar astet madalamale tema juurde ning istusin talle sülle. Hoidsime üksteisel ümbert kinni ja suudlesime.

Siis ta nõjatus taha küünarnukkidele ja ma istusin kaksiratsa talle sülle ja suudlesime edasi. Mõne aja pärast istusime kõrvuti, et jätkata ja siis tõusin püsti ja võtsin kotist vett. Tuuline oli. Ma olin kõigest miniseeliku ja pluusikesega. Ta võttis oma t-särgi pealt nööbitava särgi ja ütles, et ma paneks selle endale peale, kuna mul on külm.

Keeldusin ja ütlesin, et mul ei ole külm. Ta keelitas, ütlesin naljatades, et see ei sobi mu riietusega. Ta Käis ikkagi peale, ütlesin et ma tean ise, millal mul külm on. Ta ei jätnud ikkagi järele, istusin talle sülle ja ütlesin ärritunult, et ta mulle vanaema ei mängiks, ütlesin veidi rahulikumalt, et närvidele käib, kui kõik koguaeg on nagu “Kas sul külm ei ole?!“ Ta ei öelnud midagi ja istusime mõnda aega niisama üksteise ümbert kinni hoides.

Ta pani mind trepile istuma, kummardas mu kohale, käed mõlemal pool mind ja suudlesime. Ta küsis, kas mul on mugav, ütlesin jah, küsisin sama vastu ja ta nõustus minuga. Läksin selili, ta panid oma pluusi mulle pea alla. Ta oli viltu minu peal ja suudlesime. Panin oma käed ümber ta keha ja silitasin seda.

Ta hellitas mu ülakeha, vaadates vahepeal ka, ega inimesi läheduses pole. Tõmbasin sõrmedega läbi ta juuste, silitasin neid. Nägin hästi lähedalt, kuidas ta ei olnud päevitunud, aga ta nahk oli tihedalt imetillukesi tedretäppe täis. Keerasin pea kõrvale ja kuklasse, nähes taga laiuvat merd, tundes tuult ja kuidas päike peale paistis. Siis lebas ta lihtsalt mu peal, käed mu ümber. Olin üsna erutunud ja tundsin, et tema on ka.

Mähitud tema soojusesse, igat ta hingetõmmet armastades. Kas me saaksime jääda siia igaveseks, kuniks maa lõpetab pöörlemise ja meri meie selja taga jääb kuivaks? Läheduses läks rahvarohkeks ja me tõusime istuli. Istusime natuke niisama ja oleksin tahtnud omavahelistest suhetest rääkida. Ei tahtnud aga hetke ära rikkuda ning ma olin suudlemisest ka veidi uimane, mõtlemaks kuidas teemat alustada. Istusin ta külje peale, jalad pingile välja sirutatud ja ta võttis mu selja tagant kinni.

Võtsin siis oma asjad ja läksime mööda treppe edasi, ääre poole ja istusime sinna maha. Ma silitasin ta käsivart, peopesa, sõrmi, talle meeldis see. Läksime kaare alt läbi, ta läks nõlvakust üles ja ronis kaare peale, et ümbrust ja kohta uurida. Mul olid valed jalanõud ja ei saanud talle järgneda, aga võtsin plätud ära ja hüppasin nõlvaku peale ning vaatasin tema poole üles.

Ta ütles, et kaar on kaldus ja seal ei saaks olla ning ronis alla. Ta põimis seljatagant käed mulle ümber. Seisime niimoodi üsna kaua. Tol hetkel ma tundsin end tema käte vahel turvaliselt ja õnnelikult. Jube palju inimesi hakkas mööda jalutama ja jalutasime ise teise kohta. Kusagile pingi peale, kus olid mälestusmärgid. Peatusin ja jäin neid tahvleid lugema ja istusime pingi peale. Istusin talle sülle ja suudlesime natuke, aga kõrgus ei olnud nagu õige, istusin hoopis ta kõrvale ja sirutasin uniselt jalad välja.

Jalutasime edasi varjuliste puude vahel. Möödusime ühest suure raudaiaga ümbritsetud majast. Ta kritiseeris seda ja ütles, et sa ei saa aru, miks inimesed selliseid maju ehitavad või, kes tahaks sellises kohas elada. Tsekkisime veel ühte pingi kohta puude varjus, aga ma krimpsutasin nägu ja viitasin asjaolule, et see on prügi täis.

Ta ütles, et kui ma oleksin kutt, siis saaks otse läbi puude ja nõlvakust alla minna. Läksime aga siis mööda teed ringiga, jõudsime lõpuks alla ja läksime üle tee mere äärde. Vaatasime reelingu äärel merd ja siis hoidsime üksteisel ümbert kinni. Pigistasin teda tugevasti. Tegin nalja ja ütlesin, et see on kallivõistlus! Siis pigistasin teda nii tugevalt kui jaksasin, ta pani vastu, kohati liigagi, nii et valus hakkas.

Naerdes ja oiates hoidsin hinge kinni ja tõmbusin eemale. Ta vabandas ja ütles, et ta hoiab end tavaliselt tagasi ja kallistab nii palju vastu, kui suurt survet ta vastu tunneb. Tahtsin mööda mereäärt randa jalutada, aga ta ütles, et tal on kõht tühi. Pakkusin, et rannas saab ka midagi, aga ta ütles, et ta tahaks ikka midagi korraliku.

Läksime bussiga linna tagasi. Pakkusin pizza välja, kuna ta ütles, et ta teab ainult ühte kohta, siis juhatasin ta ise ühte lähemal asuvasse pizzabaari.

Ta lasi minul tellida, kuna mul tuleb see paremini välja. Käisin tualetis ja ootasime laua taga üksteise vastas. Ta naeratas mulle. Ta ütles, et see oli mul hea mõte lasta kaasa pakkida. Võtsime pizza ja läksime edasi.

Tegin ka ettepaneku sadamasse minna aga talle oli see vastumeelt ja suund jäi linnahalli poole. Läksime treppidest üles, ta tahtis seal samas maha istuda, aga ma ei tahtnud sellesse koledasse kohta jääda ja tahtsin üles välja minna. Küsisin, millal ta seal viimati käis. Ta ütles, et umbes nädal tagasi.“Üksi?“ küsisin ma “Muidugi“ vastas ta.

Ma istusin rätsepistes platvormile ja hakkasime pitsat sööma. Kahe peale jäi sellest ikkagi väheks ja ta ütles, et tal on ikka veidi kõht tühi. Oleksin tahtnud rääkida, aga ta tahtis ainult kallistada. Tõusin püsti ja tegin spagaathüppeid, olin omas elemendis. Olime terve päeva üksteise küljes rippunud ja ma olin natuke väsinud.

Tahtsin midagi lõbusat ja vallatut, nalja ja kergemeelsust või siis vaimset ergutust, verbaalset suhtlust ja arutelusi, vabadust. Ta ronis ka platvormile ja tahtis mind kinni püüda. Siis temaga kulli mängima. Ta püüdis mu kinni ja tahtis kallistada, üritasin võimalikult vastu panna, ta jõud käis üle ja hakkas haiget tegema.

Hammustasin teda käsivarde, kuniks ta lahti lasi. Läksin istusin eemale rätsepaistesse, tema poole seljaga ja vaatasin kaugusesse. Ta seisis platvormi kõrval. Läksin siis lõpuks tema juurde ja istusin , jalad üle platvormi ääre tema vastu. Ta võttis mult ümbert kinni, lasin kuna ma ei tahtnud nõme olla.

Tal oli vaja shoppama minna ja kuna kell oli juba kaheksa paiku, ütles ta et peaks minema hakkama, enne kui poed kinni pannakse. Ta läks oma parkour'i võttedega hästi kiiresti mööda käsipuid alla. Hüüdsin talle järele:"Aga sa pead mind ikkagi ootama!" Ta Hüüdis vastu: “Ma tean“. Läksin rahulikult trepist alla.

Juhtusime vaatama steeni, kuidas eemal üleval seisis üks tüdruk kutiga, kes lõi pudeleid maha puruks. Jõllitasime mõlemad seda jahmunult. Läksime siis edasi Viru keskuse suunas ja ma ei viitsinud ta kätt enam hoida. Ta Küsis muinult, kas ma lähen või tulen temaga kaasa. Kehitasin õlgu ja ütlesin, et ma võin kaasa tulla.

Riiulite vahel, valis ta oma pükse päris kaua. Läksime siis proovikabiini. Istusin toolile, ta ütles, et ma püsti tõuseks ja istusin talle kaksiratsa sülle. Ta ütles: “See on õige kõrgus!“ Hoidsime üksteise ümbert natuke aega kinni ja ta surus mu tagumikku enda vastu. Siis ta tahtis pükse proovida ja ajas mu ära, ütles, et võib-olla on ta häbelik.

Ta punastas ka ja mulle oli nii arusaamatu, miks ta peaks häbelik olema. Kui ta oli lõpuks välja tulnud ja ära ostnud, istusime diivanile. Keegi helistas talle, ta rääkis vene keeles ja paists ärritunud. Küsisin temalt mitmes keeles, et mis juhtus. Ta ei vastanud, vaid pani väsinult pea mu sülle.

Läksime ära. Ma võtsin talt käest kinni, kuna tahtsin veel viimseid hetki temaga ära kasutada. Ta naeratas selle peale. Jõudsime trollipeatusesse ja ma võtsin talt ümbert kinni. Troll tuli ja suudlesin teda mitu korda enne lahku minemist. Ta naeratas selle peale soojalt.

Tahad võita kasti Premia jäätist? Kirjuta meile oma suveromansist!