Nii saigi proua Natalja imekauni väikese rebasetüdruku omanikuks ja pani hukkamisest pääsenud loomale nimeks Kirjušja. "Kui ma nägin teda puuri tagumises nurgas konutamas, hakkas mul tast nii kahju, et ma ei suutnud ette kujutada, et peaksin teda kehakattena kandma. Ta oli imeilus ja vaatas mind oma kaunite suurte silmadega...," meenutab naine. "Siis otsustasingi, et pigem ostan ta elusalt ja lasen loodusse lahti, kui lasen maha lüüa ja kasukaks teha," selgitas ta. 

Õnneks anti värskele loomaomanikule kohe ka teada, et vabaks lasta seda rebast ei tohi, kuna vangistuses sündinud ja kasvanud loom ei saaks looduses hakkama. Nii saigi Kirjušjast kodune karvapall.

Vahva lugu!