Ehtekunstnik ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud Tanel Veenre ütles: “Olulised elukutsed pole enamasti ühiskonna ja eakaaslaste poolt väärtustatud, ihaldusväärsete ametite tipus troonivad raha ja tuntusega seotud ametid ettevõtjatest popstaarideni. Mulle väga läks korda Artur Taevere sõnavõtust kurb tõdemus, et noored ei taju oma tegemisi tähendusrikkana. Ning see on juba ühiskonna, mitte noorte probleem.”

Noorte Hääl alustab lugude sarjaga “Olen uhke!”, kus sõna saavad Eesti noored, kes räägivad oma tööst ja selle väärtustamisest.

Oma eriala valiku langetasin peale seda, kui olin pikalt ülikoolis õppinud. Ülikoolis sain küll palju teadmisi, kuid ei omandanud mingeid konkreetseid praktilisi oskusi. Hakkasin seetõttu uurima, mis mind vabal ajal kõige enam huvitab ning inspireerib. Sellisel moel jõudsin teabegraafikani Kuressaare Ametikoolis.

Google’sse infographics sisse toksides avaneb täiesti uus ja huvitav maailm. Otsingu tulemused annavad tunda, et tegemist on populaarsust koguva erialaga. Leida võib veebilehti ja blogisid täis ilusaid infograafikuid ning isegi mitmeid spetsiaalseid platvorme, kus on teabegraafika loomine tehtud eriti lihtsaks.

Ajalehti ning ajakirju lehitsedes võib leida just sellisel moel edastatud infot. Mainimata ei saa jätta ka seda, et infograafikat leiab aina tihedamini ka animeeritud kujul erinevates videotes. Isegi meie Eesti reklaamides on seda vaikselt kasutama hakatud. Arenguruumi veel on ning see on ainult positiivne.

Teabegraafika oleks nagu graafiline disain, kuid siiski mitte päris. See on midagi spetsiifilisemat. Mulle meeldib seletada lahti seda nimetust nii: graafiline disain, mis on suunatud info edastamisele, meile arusaadavamal ja ilusamal kujul. Seega, sellel alal tööd tehes, peaksid sul olema kõik oskused, mis on graafilisel disaineril, kuid omama ka lisaks infograafikute loomiseks vajalikku mõtlemist ning teadmisi.

Me elame ajal, mil inimeste tähelepanu köidab lihtsus ning arusaadavus. Inimesed eelistavad pigem pildiga selgelt edastatud statistikat, kui mõnda tüüpilist raskesti jälgitavat numbritega tabelit. Mis mind kõige enam infograafika puhul köidab on see, et kõik pole nii lihtne. Võib küll arvata, et mis see siis ära ei ole, joonistada mõni illustreeriv pilt statistikale juurde ja ongi kõik. Tegelikkuses on iga infograafiku taga pikk ja vaevarikas töö. Tuleb arvesse võtta, kuidas inimesed infot vastu võtavad ja millele rohkem tähelepanu pööravad. Samuti ei tohiks infot ajada hoomamatuks ning mitmeti mõistetavaks. Viimasel juhul pole siis enam tegu infograafiku vaid hoopis andmete visualiseerimisega.

Infograafikut tehes peab kogu oma kreatiivsusega lagedale tulema, kuid kindlasti ei tohi ka unustada eeluuringut ning vaadata, kuidas sarnast olukorda on juba lahendatud. Illustreeriv osa ei tohi jääda domineerivaks informatsiooni üle ning tegelikult on veel hulk asju, mida peaks silmas pidama. Lõpuks saabki otsustada, kas minna juba läbitud arusaadavat rada pidi või on tulnud mõni parem idee, kuidas olukorda lahendada.

Ootan põnevusega, kuhu infograafikute tegemisega veel välja jõutakse. Mulle tundub, et tänu suurenenud nõudlusele nende järele, toimub nende loomisel veel nii mõnigi huvitav edasiareng.

Tahad oma loo kaudu teisi inspireerida? Kirjuta noortehaal@delfi.ee!