Naisgolfar pärast vigastuspausi: “Mul on vigastuse ees hirm iga kord, kui rajal olen”
20-aastane golfar Merlin Palm on olnud pikalt randmevigastuse tõttu eemal oma lemmikspordialast. Pikaks veninud vigastuspausi ajal Ameerika mägesid meenutavate emotsioonide vaheldumisega võideldes on ta siiski rajal tagasi ja võistleb 23.–26. juulini toimuvatel Euroopa Meistrivõistlustel.
Viis operatsiooni viisid motivatsiooni
Merlin alustas golfi mängimist 2008. aastal, olles 15-aastane. Vaatamata oma noorele eale on ta praeguseks käinud juba viiel randmeoperatsioonil. Viimane neist oli 2013. aasta veebruaris. “Golfis on kätele, ning eriti randmetele, langev koormus üsna suur. Just ülekoormuse tõttu tekkinud valust minu vigastustejada alguse saigi ning see sundis mind golfist “jõuga” päris pikaks ajaks eemale,” ütles Merlin Palm.
Iga sportlase, isegi harrastussportlase jaoks on mis tahes vigastus ning sunnitud paus psühholoogiliselt raske ja demotiveeriv. Ka Merlin tunnistas, et tal oli golfiväljakust eemalolekuga väga raske leppida. “Tegelikult jõudis mulle see, et ma ei saa pikka aega golfi mängida, kohale alles hiljem. Seda tunnet, mis mind siis ühel hetkel valdas, ei ole võimalik sõnadesse panna. Ma tõesti ei oodanud sellist lõppu oma golfikarjäärile. Olin väga löödud ja oli hetki, kus ma ei teadnud üldse, mida edasi teha.”
Pika taastumisprotsessi käigus jõuavad mõtted ja emotsioonid käia üles-alla nagu Ameerika mägedel. “Kui nüüd päris aus olla, siis pikk vigastuspaus mõjus mulle rängalt, sest pärast viimast operatsiooni ei tahtnud ma aasta aega golfikeppi isegi mitte kätte võtta,” tunnistas Merlin Palm.
Kannatlikkus ja visadus viivad võitudeni ja EMile
Taastusravi järel kinnitas Merlini arst, et õige pea on tal võimalik taas oma lemmikala harrastada. “See oli minu jaoks ikka väga suur üllatus. Ma ise arvasin, et suure tõenäosusega ei saa ma enam kunagi golfi mängida, kuna ranne jääb endiselt liiga tegema. Tänu arsti headele uudistele hakkas ka minu motivatsioon taastuma ja aasta alguses tekkis mul esimest korda tunne, et nüüd tahaksin uuesti proovida. Alates sellest hakkas igatsus golfi järele iga päevaga kasvama.”
Golfiga taastutvust alustas Merlin tänavu märtsis. “Esialgu võtsin rahulikult, käisin lihtsalt golfilööke ja lähimängu harjutamas. Püüdsin mitte üle pingutada. Tasapisi hakkasin lisaks löökidele ka rajal käima ning tulemused olid mulle endalegi ootamatult päris head ja teiste golfitüdrukutega konkurentsivõimelised.”
Seda, et Merlini tulemused on arvestatavad, näitab kõnekalt fakt, et ta võitis Eesti vanima ja prestiižema golfivõistluse Niitvälja Karikas, mis toimus tänavu 11.-13. juulil. Ühtlasi sai ta ka kutse naiste Euroopa Meistrivõistlustele, mis toimub 23.–26. juulini Jõelähtme golfikeskuses. “Alguses olin küll kahevahel, et kas võistelda või mitte. Lõpuks otsustasin siiski võistelda, sest kaotada pole mul midagi, pigem ikka võita.”
Kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks
Kuigi Merlin läheb suurvõistlustele enesekindlana, annab hirmutunne randme taasvigastamise eest endast aeg-ajalt märku. “Tegelikult on mul hirm iga kord, kui olen väljakul. Seega peaaegu iga päev. Üritan küll sellele mitte mõelda ning loodan, et ajaga hirm lahtub või kaob sootuks.”
“Kokkuvõttes võin öelda, et kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks. Kuigi sunnitud mängu- ja võistluspaus oli väga raske, oli mul aega mõelda, mis on minu jaoks tähtis. Sain mõtteid koguda, et selgusele jõuda, mis mind tegelikult huvitab ning millega tahan tegeleda. Olen siiralt õnnelik, et kõik loksus paika ja saan taas golfi mängida.”
