Nalja minevikust: häbistav kakadeemia ja põlvsukkades tudeerijad

Tartu ülikooli esimeste tudengite seas oli au sees seltsimehelik käitumine. Kui 1633. aasta juunikuus kutsuti senati ette neli tudengit süüdistatuna Baumani-nimelise Riia nooruki kiusamises ning professoritest kohtumõistjad püüdsid leida tüli algatajat, siis seda välja selgitada polnud sugugi kerge.

Noormehed olid kindlal seisukohal, et kui auväärne senat leiab, et üks neist peaks kartserisse minema, siis tahavad seda teha kõik neli. Kuid miks siis kiusati vaest riialast?

Põhjuseks olla riialase ülbus. Kui Bauman Tartu üliõpilastega kokku juhtus, ei tahtnud ta tervituseks pead paljastada, kuna oli eelnevalt Königsbergis juba sarved maha heitnud ehk tolleaegsed „rebase ristimise“ rituaalid läbinud ja ei pidanud end seega enam purunooreks tudengiks. Lisaks oli riialase käitumises veel mitmeid lubamatuid jooni: ta solvas pilkeväljenditega meie professoreid ja üliõpilasi, nimetas meie akadeemiat häbistavalt kakadeemiaks ja üliõpilasi põlvsukkades tudeerijateks. Lisaks oli ta üliõpilaste pilkamiseks marssinud tänaval vööle kinnitatud mõõgaga.

Senatil kulus õige mitu istungit, et selgitada vaenu õhutajat, kuid tulemusteta. Üliõpilased jäid endale kindlaks – mis iganes toimus, see sündis kõikide nõusolekul. See, milline karistus tudengitele lõpuks määrati, ei selgu kahjuks säilinud senati protokollides.