Nikita Poljakov: välismaal õppimine on pingutust väärt ning soovin, et iga õpilane leiaks endale õige õppesuuna sobivas ülikoolis
Millist tuge stispendium välisriigis õpingute alustamiseks pakub?
Stipendium aitab mul oluliselt paremini keskenduda õpingutele. Tänu saadud rahalisele toetusele puudub mul vajadus alustada õpingute kõrvalt töötamist, mis kindlasti õppetööd häiriks. Illustreerimaks välismaal õppimise kulukust, toon välja, et ainuüksi koht ühiselamus maksab igakuiselt umbes 600 eurot. Seega pakub stipendiumis eeskätt õpingute alguses väga suurt materiaalset tuge.
Millises ülikoolis sa ülikooliõpinguid alustad? Mida pead selle kõrgkooli suurimateks tugevusteks?
Alustan septembrist õpinguid Bristoli ülikoolis. See asub ajaloolises linnas, mida inglased peavad üheks kõige inglisepärasemaks kohaks. Mainitud kõrgkool asub ülemaailmsetes pingeridades kõrgetel kohtadel, peegeldades akadeemilist tugevust. Lisaks meeldib mulle Bristoli ülikooli puhul see, et süvendatult saab õppida nii füüsikat, kui kultuuri.
Millist eriala Sa õppima asud? Millised olid alternatiivid?
Asun õppima füüsikat, kuid alternatiivseks valikuks oli astronoomia. Lõpuks langetasin otsuse füüsika kasuks, kuivõrd on laiem valdkond. Ühtlasi saab füüsikaõpingute käigus teatud mahus ka astronoomiale keskenduda ja hiljem soovi korral just sellele erialale ümber spetsialiseeruda.
Kust pärineb sinu huvi valdkonna vastu, mida tudeerima asud?
9. klassis hakkasin iseseisvalt matemaatikat ja füüsikat õppima. Muuhulgas omandasin mainitud õppeainete kavasse kuuluvad teadmised enne, kui nendeni tundides jõudsime. Näiteks õppisin tuletise võtmist ja integreerimist juba 10. klassis. Seda selleks, et mul oleks võimalik minna huvipakkuvate teemadega kiiremini süvitsi. Lisaks motiveerisid mind olümpiaadid. Alates 9. klassist oli minu unistuseks pääseda rahvusvahelisele olümpiaadile. Õnneks see täitus ning 11. klassis osutusin Tais toimunud astronoomia ja astrofüüsika rahvusvahelise olümpiaadi pronksmedalistiks. Käesoleval aastal kavatsen minna samale olümpiaadile Hiina ning loodan pälvida vähemalt hõbemedali.
Füüsika on minu jaoks väga romantiline harrastus, kuna selle eesmärgiks on tõe otsimine. Võin öelda sedagi, et mingil määral on füüsika minu jaoks religiooniks. Einstein on kirjutanud, et inimkonna ajaloos leidub kolme tüüpi religiooni - hirmu religioon, moraali religioon ja kosmiline religioon. Neist esimese puhul toovad inimesed ohvreid, kartes, et Jumal paneb neid muidu piinlema.
Näiteks on paganlus hirmu religioon. Teine tüüp motiveerib inimesi käituma vooruslikult, et õndsaks saada. Moraali religiooniks on näiteks kristlus. Mainitud kahe religiooni tüübi jaoks on omane antropomorfne ehk inimeselaadne Jumala kujutlus. Seevastu viimane religiooni tüüp loobub sellest ideest. Inimene, kes usub kosmilisse religiooni, leiab, et inimeste olulisus on tühiselt väike võrreldes universumi suuremate struktuuridega.
Samuti usutakse, et universumit on võimalik matemaatiliselt kirjeldada ning maailmast on üldse võimalik ratsionaalselt aru saada. Kosmiline religioon pakub, et Jumal on algeline idee, mis paneb maailma seadusi tööle.
Kuidas plaanid välismaa tippülikoolis omandatud teadmisi ja oskusi rakendada tulevikus Eesti hüvanguks?
Kavatsen järgmisel aastal aidata organiseerida Tartu Ülikooli teaduskooli astronoomia lahtist võistlust ja astronoomiaviktoriini "Pulsar". Arvan, et kodumaaga kontakti säilitamine on väga oluline ning välismaal omandatud kogemused pakuvad mulle hulgaliselt kasulikke teadmisi, mida saab ka Eesti teadusareenil rakendada.
Millised on Sinu hobid?
Lisaks täppisteadustele armastan väga ka muusikat. Mängin kitarri ja kontrabassi. Olen erinevate bändidega (Around The Sun, The Freeloaders) esinenud mitmetel kontsertidel ja festivalidel (sh Tallinn Music Week). Leian, et sotsiaalsed kontaktid ja uued kogemused on need, mis muudavad muusika veel põnevamaks. Üritused, kus olen esinenud, on andnud mulle võimaluse tutvuda paljude huvitavate inimestega. Arvan, et sotsiaalses on teadlase töö juures väga oluline oskus, kuivõrd meeskonnas on alati efektiivsem töötada.
Nimeta paar raamatut või filmi, mis on Sind siiani enim mõjutanud.
Mängisin 11-aastasena teatris suurel laval Väikest Printsi Antoine de Saint-Exupery samanimelisest teosest. See raamat ja roll mõjutasid mind emotsionaalselt. Usun, et see roll on mul siiani hinges ja aitab jääda avatud inimeseks nagu Väike Prints ise. Üritan mingis mõttes täielikult täiskasvanuks mitte saada.
Teiseks raamatuks on Albert Einsteini kogutud teadusteoseid. Neljandas köites leidub Einsteini artikleid, kõnesid ja muid kirjutisi, mis ei pruugi füüsikaga otseselt seotud olla. Neis kirjatükkides peitub palju huvitavaid filosoofilisi mõtteid, millest ühte olen selles intervjuus eelnevalt kasutanud. Einstein oli väga mitmekülgne inimene, inspireerides mindki selles suunas tööd tegema.
Mida soovitaksid noortele, kes unistavad välismaale õppima minemisest, kuid tunnevad mainekatesse ülikoolidesse kandideerimise ees aukartust?
Olen ka ise aukartust tundnud, kui välismaa ülikoolidesse kandideerisin. Ometi ei tule võimalikku tagasilööki karta. Kui ei proovi, siis ei tea! Välismaal õppimine on pingutust väärt ning soovin, et iga õpilane leiaks endale õige õppesuuna sobivas ülikoolis.
Haridus- ja Teadusministeerium koostöös sihtasutusega Archimedes ning edukad Eesti ettevõtjad toetavad alates 2004. aastast noore õpetlase stipendiumiga andekate noorte välismaa tippülikoolidesse õppima minekut. Käesoleva aasta 14. augustil tunnustati 4000€ suuruse stipendiumiga taaskord 20 silmapaistvat noort.
