Noor lugeja: ostaksin hea meelega pigem korteri kui maksaksin üüri, aga ei saa

Tänane Eesti Päevaleht kirjutab, et noori kinnisvara omanikke on järjest vähem. Ma ei ütleks, et noored ei tahaks kinnisvara omada, pigem on see nende jaoks liiga raskeks tehtud.

Olen käinud tööl alates 16. eluaastast ja tänasel päeval ei ole mu palganumber just väike, vaid pigem natuke üle Eesti keskmise. Olen ammu mõelnud, et tahaksin päris oma kodu, aga lootus seda lähima 10 aasta jooksul saada, on pea olematu.

Iga kord, kui mu korteriomanik jälle üüri tõstab, kerkib see mõte kodu omada taas päevakorda. Olen pankadega rääkinud ja tean, et saaksin laenu umbes 50 000 eurot. See ei ole sugugi väike summa, kuid Tallinnas saab selle hinna eest ilmselt 1-toalise uberiku, mis asub kuskil Kopli liinidel ja selle korteri elamiskõlblikuks tegemine maksaks veel hulga raha. Põhimõtteliselt on mulle otse öeldud, et ma leidku endale teine pool, küll siis saab rohkem!

Üürihinnad ületavad samuti juba taevapiiri. Sissekolides tuleb välja käia kolmekordne üürisumma, mida naljalt niisama kuskilt võtta pole. Eks siis tulebki leppida praeguse kohaga ja sellega, et koht, mida saan päriselt oma koduks nimetada, on kuskil võib-olla isegi aastakümnete kaugusel.