Juunis lõpetan gümnaasiumi ning olen õpilasesinduses olnud alates viiendast klassist. Õpilaesindajad ei ole õpetajate vaenlased, vaid koostööpartnerid, kes seisavad kaasõpilaste õiguste eest, aga peavad silmas ka õpetajate muresid. Koolipere on üks tervik ning teistsugune käitumine toob kaasa mõttetu konflikti. Seetõttu on mõistlik olla õpetajatele heaks partneriks, sest sellest võidavad kõik! Hea koostööpartner on viisakas ja esitatav kriitika on lahendust võimaldav. Kui minu lugu lugeval õpilasel peaks olema koolis mõni mure, siis soovitan suhelda just kooli õpilasesindusega. Kui sellest ei ole abi või õpilasesindus üksi ei suuda probleemi lahendada, siis kirjuta kindlasti Eesti Õpilasesinduste Liitu või otse mulle.

Mul on enda koolidega vedanud. Olen saanud õppida imeliste õpetajatega. Minu õpetajad armastavad oma tööd ja armastavad õpetada. Kool peab andma õpilasele tiivad, mille abiga saab ta edukalt hakkama kõiges, mis ette võtab. Olen õnnelik, et saan õppida koolis, mis just seda teeb! Õpetajate töö ei ole lihtne ning see arusaam on oluline, et areneks terve õpetaja-õpilase suhe. Aastate jooksul olen siiski pidanud tegelema erinevate kriitiliste olukordade lahendamisega ja mitte ainult enda koolis, sest ka teised õpilased on minu poole abi saamiseks pöördunud ja oleme alati leidnud lahenduse.

Õpilased, ärge laske ennast kiusata! Ei õpetajate, ei kaasaõpilaste poolt! Tõstke häält, pöörduge vastavate inimeste poole ja ärge kindlasti jätke kiusamist enda teda. Suruge alla kartus, et kiusamine läheb hullemaks, kui sellest kuhugi teada annate, sest asi läheb igal juhul hullemaks, kui te sellest ei teata. Igal inimesel on õigus haridusele ja kui keegi teid sellel teel takistab, siis ei tohi te vaikida. Suruge hirm alla, sest teid kaitstakse! Mõnest Noorte Hääle loost on kõlama jäänud, et õpetajatel on komme oma õpilasi ebameeldivate hüüdnimedega ristida. Andke õpetajale privaatselt teada, et te ei ole olukorraga rahul. Kui teatamisest ei ole kasu, siis rääkige õpilasesinduse, klassijuhataja või õppealajuhatajaga. Igal juhul rääkige. Ükskõik, kes teid kiusab - rääkige sellest.

Sama kehtib ka liiga paljude kontrolltööde või ebanormaalselt paljude kodutööde puhul – rääkige. Ja esmalt rääkige asjaosalistega. Õpetajad, kaasõpilased, juhtkond ja nii edasi. Olge viisakas ja pakkuge olukorrale koheselt ka lahendus. Hea õpetaja tuleb vastu või pakub enda lahenduse. Suurest sõjast või kangekaelsusest ei võida mitte keegi, sest õpetaja peab negatiivsete hinnete korral nägema vaeva ja valmistama järeltööd ja õppetöö seisab. Suhtlus on kõige alus ja seda igal pool. Tuleb rääkida ja kuulata ka siis, kui enam ammu ei taha rääkida ja kuulata, vaid murduda ja karjuda. Ka siis, kui kuulamine on raske, tuleb seda teha.

Kaasõpilased, tunnustage õpetajaid, kes teevad head tööd ja vestelge nendega, kellele teil on pakkuda uusi mõtteid ja lähenemisi. Ainult kurtmisega ei jõua mitte kuhugi. Voltaire lõpetas iga oma publikatsiooni või kirja kahe sõnaga: "Lömastage nurjatu!" Mina ütlen, et lömastage hirm!