Noortekeskused – kellele ja milleks?
Tõsi ta on, et paljudes noortekeskustes pole erilisi meelelahutamise võimalusi peale teleri ja koroonalaua. Kaua sa ikka jaksad kettaid aukudesse ajada ja märuleid jõllitada. Värske Võru noortekeskuse külastajad saavad uhkustada vabariigi valitsuse Stenbocki majast pärineva skandaalse piljardilauaga, aga paljudes kohtades pole sedagi. Ning tegevust tihtipeale napib, sest napib aktiivseid ja pidevalt huvitavaid ettevõtmisi organiseerivaid noorsootöötajaid. Rohkem aktiivseid inimesi!, võiks siinkohal hüüatada.
Ning on ju olemas võimalused teha koostööd teiste noorteorganisatsioonidega, nagu näiteks Põlvamaa Veriora noortekas igal võimalusel teiste maakonna ANK-idega ühiseid õhtuid peab ja võistlusi korraldab. Ka tegutsevad ju lumelaua- ja motoklubid, hiphop-tantsuklubid ja mitmed muud rühmitused, kellega koos võib nii mõndagi ette võtta. Värskas jagavat noorteklubi motoklubiga Setu Riders koguni ruume. Skaudid, gaidid, noored kotkad, kirikunoorte ühendused – valik on ühistegevuseks lai.
Noortekeskused võiks võimalusel rohkem avatud olla, kui nad seda praegu on. Miks nad muidu on Avatud Noortekeskused. Pole ju kasu õhtul kell 5 avatavast ja kell 9 suletavast keskusest, kui kool lõppeb kell 2 ja mõne koolitunni vahel on auk. Liiatigi võib ju kell 9 õhtul alles põnevaks minna ja neid noori vaevalt et palju on, kes kell 11 kukupailt voodis magavad.
Noored tahavad pidu. Kui ANK reedeõhtul kultuurset ja karsket disko- ja numetallipidu ei korralda, minnakse kuhugi mujale. Kuhugi, kus ruumid on täis paksu suitsu ja kus kedagi ei huvita õlut ostva nooruki vanus. Ning kus välisukse juures võib mõnelt nokastanud tegelaselt „igaks juhuks“ kolakatki saada. Koroona võib olla, aga pidu peab olema.
Selliseid noortekeskusi oleks Eestimaale vaja.