“Nõukogude aeg katkestas kapitalistliku arengu — miks räägitakse koolis rohkem integraalist kui intressidest?”

Paljud haritud õpetajad ei valda absoluutselt kapitalistliku majanduse põhitõdesid ja ei suuda ka selle kaudu kasvatada piisava arukusega ühiskonda sobituvat uut põlvkonda.

Kui Lääne ühiskonnas imetakse need tõed emapiimaga sisse ilma koolitamatagi, siis Eestis on liiga pikk Nõukogude aeg, mis katksestas loogilise kapitalistliku arengu ja asendas selle idiootliku kommunistlikku ideloogiaga.

Miks meile räägitakse koolis rohkem integraalist kui intressidest, kuigi meil on võlaorjuses siplevate inimeste osakaal Lääne ühiskonna mõistes üks suuremaid.

Alles oli Eesti Päevalehes artikkel selllest, kuidas panna inimesi rääkima kahte võõrkeelt. Kuid samas miks? Kas väljaränne on veel liiga väike ja oleks vaja selles osas võimalusi veel avardada?

Niikaua, kui tarkusi mõõdetakse Nõukogudeliku metoodikaga, ei saagi tekkida efektiivset ühikondlikku arengut, kus iga inimene saaks panustada maksimaalselt vastavalt oma reaalsele andekusele, mida ta on arendanud eelisseisundis pika aja jooksul.

Üldise taseme liigse tõstmisega raisatakse alternatiivvõimalusi, kuna inimesed pevad liigselt pingutama valdkonnas, mis pole nende kutsumus.
See raiskab liigselt ka õpetamisele kuluvat avalikku raha ja vähendab võimalusi seda individuaalsemalt ning kasulikumalt kulutada.

Eesti peaks üle minema 4-päevasele põhiõppe nädalale, kus kõikide õppeainete mahtusis vähendatakse ja jätma 5 päeva puhtalt andekuse arendamiseks: kes laiendatud füüsika, kes keeled, kes sport, kes käsitöö, ja kui vaja, siis ka puhkus kõigest, et ennast paremini koguda.
Reede vabaõppeks, või vabaks arendamiseks ja jätta täielikult välja riiklikutest õppeprogrammidest.