Ohatis ehk herpes: viirushaigus, mis lööb välja vaid 20% kandjatest

 (3)
Ohatis ehk herpes: viirushaigus, mis lööb välja vaid 20% kandjatest
Panthermedia, Scanpix

Arvatakse, et huuleherpesesse on viiekümnendaks eluaastaks nakatunud ligikaudu 80% inimestest. Herpest ei saa välja ravida ja kui inimene on juba kord nakatunud, jääb viirus organismi närvisüsteemi püsima kogu eluks. Enamus pole oma haigusest aga teadlikud, kuna see lööb välja vaid 20% viirusekandjatel.

Ohatist e. herpest põhjustab viirus, mille teaduslik nimi on Herpes simplex (HSV). Sõltuvalt paiknemiskohast jagatakse HSV nakkused kaheks: huuleherpes, mis esineb näopiirkonnas, huultel ja suus, ning genitaalherpes.

LOE LISAKS: Ohatis: ravimatu viirushaigus, millesse on nakatunud ligikaudu 80 protsenti inimestest

Näopiirkonnas annab ohatis e. herpes endast tavaliselt märku punetava laigukesena huulel, lõual või nina all. Seejärel hakkab nahk tugevamini punetama ja läheb tursesse. Tekivad villid, mis kuivavad koorikuks. Kui need ära kukuvad, jääb järele õrnroosa ketendus. Esimest korda näole ilmunud ohatis e. herpes paraneb ilma ravita kolme nädalaga.

Ohatisse e. herpesesse nakatutakse kokkupuutel haige inimese kehavedelikega vigastatud naha või limaskestade kaudu. Kõige levinum nakatumisviis on suudlemine HSV viiruse kandjaga. HSV ehk herpese viirus jääb inimese kehasse kogu eluks ning organismi kaitsevõime vähenemisel võib haigus ägeneda. Peamised kaitsevõime langetajad on stress, alkoholi liigtarbimine, depressioon, teised viirusnakkused ja külmetumine.

Lisainfot loe: ohatis.ee