OK: Oleks see naps ära jäänud
Mina ise olin siis veel liiga noor, et puudesaagimisest osa võtta ega olnud mul piisavat füüsilist jõudu tooreste, sitkete kasepuude lõhkumiseks, kuid juba lõhutud halgude riitaladumisega sai minusugune 7-aastane poisike hakkama küll. Ja selleks isa mind endaga kaasa võttiski.
Lisaks isale oli vanaema appi kutsunud veel paar täismeest ja teinud neile selleks puhuks ka pisut kodust õlut. Täis õllekann toodi kohe töö kõrvale, et palavusest janused mehed sealt suitsupauside ajal rüübata saaksid. Kui kann tühjaks sai, siis mina, “kõige noorem ja kergejalgsem”, pidin lippama tuppa uue täie järele. Õlu oli värske ja vahutas vägevasti, kui ankru küljes olnud kraani kaudu nõusse jooksis. Viisin selle õue meestele ja palusin, et ka mul natuke maitsta lubataks. Isa polnud vastu, sest arvas, et mida see lahja õllevaht ikka halba teha saab, kui teda pisut proovida, aga samas ka hoiatas, et ma liiga palju ei võtaks, sest mine tea…
Ta lubas mu 3 või 4 korda juua ja ütles siis, et nüüd aitab. Minule aga hakkas õlu maitsema nii, et läksin seda salaja endale hiljem juurde laskma, sest see oli magus ja peale selle tundsin endas ka erilist mõnusat surinat, mida ma kunagi varem kogenud polnud… Elus esimest korda olin purjus.
Praegu olen täiskasvanud, 20-ndates aastates mees ja kannan 12-aastast vanglakaristust Tartu kinnipidamisasutuses. Vanglasse mõisteti mind 21 aasta vanuselt mõrva eest, mille sooritasin alkoholijoobes. Võib öelda, et enamus praegu vanglas viibivatest meestest ongi siia sattunnud just alkoholijoobes toimepandud kuritegude tõttu ja suur osa neist kannab karistust raskete isikuvastaste kuritegude eest.
Eelpool kirjeldatud mälestus on minu esimene lähem kokkupuude alkoholiga. Muidugi ei saanud minust kohe pärast esmakordset õllejoomist alkoholisõltlane. Selleni jõudsin hiljem, ent see esimene kogemus oli kindlasti üheks väikeseks sammuks ja eelduseks selle koletu mülka poole, mis mind lõpuks endasse imes. Nüüd end sellest välja ja vabaks rabelda on väga raske, paljud ei saagi sellega hakkama.
Minu esimene kokkupuude alkoholiga võib tunduda ehk nii tühine ja süütu, millele erilise tähelepanu pööramine tagantjärgi võib paista liigne, kuid pahatihti saavad suured asjad alguse just väikestest ja ma olen veendunud, et kui tegemist on kas alkoholi või narkootikumidega, siis oleks õigeim aeg väga valvas ja tähelepanelik olla nimelt selliste näiliselt süütute pisiasjade suhtes ning mõelda tõsiselt järele juba enne proovimist või tarvitama asumist. Ei ole kasulik kahelda ja mõelda, mis see “natuke” mulle ikka halba teha saab või ega siis minuga niikuinii midagi halba juhtu, ainult lõbutsen veidi… Nii on varemgi arvatud ja täpselt selline oli ka minu suhtumine, mis ei muutunudki enne, kuni mu elus ei olnud selle tagajärjel juhtunud veel midagi hullu. Kui elu ükskord alla käima hakkas, oli juba hilja ja ma ei suutnud end sellest enam vabastada.
Ma ei arva, et ilmtingimata igaühest esimese võetud pitsi järel alkohoolik või kurjategija saab, kuid tõsiselt selle üle mõelda tasuks igal noorel inimesel IGAL JUHUL.
Elvis Antson
Tartu vangla
OK - Ole Kaine on karskusteemaline noorte ajaleht
