Ökoloogina ralli MM-il

Lugu sellest, kuidas Hannes Tõnissonist, kes on õppinud nii loodusteaduslike ainete õpetajaks kui ka geoökoloogiat ja 2008. aastal kaitsnud Tallinna Ülikoolis doktorikraadi, sai Ott Tänaku meeskonna liige autoralli MM-il.

Seda lugu peaks alustama juba õige kaugelt, ilmselt 1998. aastast, kui tulin Tallinna ülikooli õppima loodusteaduslike ainete õpetajaks. Selle kõrvalt tekkis ka võimalus õppida geoökoloogiat.
Viimane tundus eriti huvitav, sest nii palju asju on omavahel põimunud ja saadud teadmised võimaldasid näha maailma väga mitmekülgselt. Eks see keeruline oli, kui õppisid keemiat, matemaatikat, füüsikat, bioloogiat, geograafiat ja tagatipuks ka veel tibake psühholoogiat. Aga sain hakkama!

Miks just autoralli?

Umbes 2000. aastal sai alguse minu rallihuvi. Ei teagi, kust – ilmselt Markko Märtini tublidest sõitudest. Nii sai hakatud külastama Eestis toimuvaid autorallisid. Iga ralli oli nagu põnev orienteerumismatk, mille iga vahepunkti auhind oli see, et õnnestus kiireid autosid näha.
Igaks ralliks said hoolega ette valmistatud kaardid, valitud võimalikud põnevad vaatekohad ja otsitud lühemad ligipääsuteed. Ühel hetkel jõudsime koos rallit pildistanud fotograafidega küsimuseni “Miks me tolmus kükitame?”.

Tuli mõte, et teen enne rallit ilmaprognoosi ja lisame selle oma kohavaliku kriteeriumite juurde, et vältida edaspidi ebasoodsaid vaatekohti. Meteoroloogia valdkonna teadmisi pidin arendama ka oma doktoritöö ja järgnenud uurimisprojektide tarvis – selleks oli ekstreemsete tormide mõju rannaprotsessidele.

Tuleb ilma ennustada

Nii möödus kuus aastat. Ühel päeval kirjutas Ott Tänak mulle, küsides, kas tahaksin tulla Korsika rallil M-Spordi meeskonnale ilma ennustama. Tegu on väga tugeva meeskonnaga, kus sõidab ka valitsev maailmameister Sebastian Ogier, kes toetub samuti minu prognoosile. Praegu juhib M-Sport MM-sarja nii tootjate kui ka sõitjate arvestuses.

Miks aga mind kutsuti? Nende tavapärase ilmaennustajaga oli juhtunud õnnetus ja Ott ütles, et soovitab mind. Minu varasemast koostööst Tänakuga oli meeskonnas teadlik ka logistikajuht Iain Tullie.

Võtsin paar päeva mõtlemiseks, asjade korraldamiseks ja kui olin oma jah-sõna andnud, siis juba järgmisel päeval olid mu postkastis lennukipiletid, teatati lennujaama vastutulija ja hotell ning saadeti päevakava. Päris harjumatu – teadlasena pean ikka vaatama, kuidas saaks võimalikult soodsa hinnaga kõik käigud tehtud, nüüd oli minu suurim mure see, kuidas Tallinnas lennujaama jõuda.

Kuidas käis esimene ralli?

Enne rallit, umbes nädala jooksul, laadisin alla katsete asukoha kaardid, reljeefi- ja teede kaardid, aerofotod jne. Tegin suure tabeli, kus oli ajakava, otsisin lähimad ilmajaamad, arvutasin metsaga varjatud tee osakaalu, koostasin katsete kõrgusprofiilid, leidsin võimalikud suletud orud.

Seejärel vaatasin erinevaid prognoose ja mudeleid ning jälgisin, kuidas kattuvad prognoos, mudel ja mõõtmised reaalajas. Koostasin üldise prognoosi – neljapäevast pühapäevani, katsete kaupa. Ka katsetesiseselt püüdsin iseloomustada, kuidas muutub temperatuur mäe päikese-, mere- ja varjupoolsel küljel ning kuidas mõjutab seda reljeef.

Rallil ärkasin vara

Igal hommikul ärkasin umbes kell neli, täpsustasin päeva prognoosi. Nii 6.30 sain katsetel olnud ilmavaatlejatelt reaalajas andmed õhu- ja maapinna temperatuuride kohta. Hommikul kella seitsmeks viimistlesin lehekülje pikkuse ülevaate, millele järgnes 7.10 kogu meeskonna koosolek, kus ütlesin arvamuse ilma kohta nii inseneridele kui ka pilootidele.

Nüüd tuli see aeg, kui piloodid läksid tööle – ralli hakkas pihta. Jälgisin hoolega, et midagi ei muutuks, valmistasin lõunaseks hoolduspausiks uuendatud prognoosi, mida oli vaja õhtusteks kiiruskatseteks. Ise istusin samal ajal peakontoris, kuhu jooksis kokku kogu info – väga mugav oli sedaviisi rallit jälgida.

Jälle sain andmeid katsetel olevatelt vaatlejatelt ja kui soovisin mõnd kohta taevast näha, siis saadeti selle koha kohta kohe foto. Õhtuks koostasin prognoosi uueks päevaks.
Enne magamaminekut vaatasin veel igaks juhuks kõik üle ja otsisin uusi ideid. Näiteks Korsikal mõtlesin välja süsteemi, kuidas saan päikese langemisnurga, puude kõrguse, mägede nõlvakalde jms kaudu arvutada hommikuse katse teepinna avatuse päikesele ja seeläbi anda täpsema teepinna temperatuuri prognoosi.

Ülikooli võit

Jäin ise oma tegemistega rahule, õppisin palju uut ja suutsin oma teadmisi kasutades saavutada päris häid tulemusi. Kaks korda päevas arutlesime ühe Meteo-France'i meteoroloogiga ilmaprognoosi üle ja alati jäi lõpuks minu versioon peale. Meteo-France'i meteoroloog tänas mind lõpus ja ütles, et ta õppis selle ralliga väga palju.

Võin puhta südamega öelda, et mitmekesiste asjade õppimine ülikoolis on mulle andnud väga avara mõtlemisvõime. Mind eristab tavalisest meteoroloogist ka see, et kui meteoroloog on kahevahel, kirjutab prognoosi, millest midagi välja ei loe – raske on ju vastutust võtta, kui sinu halva prognoosi pärast pool miljonit eurot maksvatel autodel halvasti läheb, need üldse katki sõidetakse või veel hullem, kui inimestega midagi juhtub. Mina nii ei tee. Ma olen öelnud, et vahel eksin, aga ma ütlen alati konkreetse lahenduse ja selle, mida meeskonnal just vaja. Isegi kui eksin, tean, et andsin parima, mis ma suutsin!

Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituut on neile, kes hoolivad tervest maailmast. Tutvu gümnaasiumi loodusteaduslike ainete õpetaja magistriõppekavaga, samuti sisseastumistingimustega ülikooli kodulehel!