Dr Noormann:

Kõigepealt pead endale täpselt aru andma, mida tähendab olla abielus mehe armuke. Mille Sina sellele suhtele ohverdad ja miks temal seda vaja on.

Usun, et Sind ei ole lollitatud ega ära kasutatud.  Küllap kompenseerid sellega oma lähedusevajadust ja ilmselt allud ka oma südame sunnile. Kuid see suhe piirab Sinu nägemisvälja „ainult oma“ otsimisel ja leidmisel. Arvata võib, et Sa ei tee eriti katsetki kedagi leida, sest oled harjunud rahulduma  sellega, mis on Sul olnud juba kaks ja pool aastat.

Ilmselt on temagi Sinu vastu aus – ta pole varjanud, et tal on naise ja lastega kodu, mida ta ei taha ega suuda lõhkuda. Ta on võtnud Sind nagu oma pere varjatud, mittekoosseisuliseks liikmeks, pühendanud Sind selle asjadesse. Küllap on teie harvad ja salajased kohtumised ka põnevad ja romantilised.

Kuid Sul on selle pere koospüsimise jaoks väga oluline roll.

Enamus mehi, kellel on tekkinud abieluväline püsisuhe  pole seda loonud mitte alternatiivsel printsiibil (st valmistudes lahutuseks, et luua uus abielu armukesega), vaid kompensatoorsel printsiibil (st rahuldades oma peresisese intiimsuhtlemise defitsiiti ja mitmekesistamise vajadust armukesega suheldes, et peresuhted selle defitsiidi pinnal lörri ei läheks).

Kui sinuga on samuti, oled sa täiesti ausalt selle abieluterapeudi rolli võtnud ja kuni selle mehe naine sellest suhtest ei tea, ei saa keegi teist kolmest ennast ka petetuks pidada. Sa nimetad ennast tema armukeseks. Nüüdisaegse seksuaalvabaduse moraali järgi nimetatakse  armukeseks vaid sellise suhte varianti, kus üks selle osapooltest on ärakasutatav,  kinnimakstav või sponsoreeritav.  Kui see on kahe võrdse inimese võrdne ja vabatahtlik suhe, on hakatud seda lausa „seksuaalsõpruseks“ või „intiimsõpruseks“ nimetama. Elitaarne kunstnikemaailm on selle lausa varjamatult omaks võtnud.

Seda kõike selleks, et Sul oleks selge pilt olukorrast, milles elad.

Jaga
Kommentaarid