Dr Noormann:

Kui see närviminek on tema iseloomumustriga seotud (see on segu pärilikest omadustest, temperamendist, närvisüsteemi ülierutuvusest, võimalikest psüühikahäiretest jne) on kirja teel raske nõu anda. Kui see on teie suhete ja suhtlemisega seotud, tuleb tegeleda mitte närvimineku situatsioonidega, vaid selle põhjustega. Närviminek avaldub ju süüdistustena, tujutsemisena, tülidena. Küllap on see teiegi suhtes nii. Kõige selle vallandab küll ajend  — mingi sõna, märkus, tegu — neid võib olla palju ja iga situatsiooni puhul erinevaid, kuid kusagil peab olema peidus ka mingi vastuolu, mis ajendi tekkides tülina avaldub. Kõigepealt peaks otsima võimalusi olukorda parandada iseenda olemist ja käitumist analüüsides ja kontrollides, mitte esmajärjekorras temas vigu otsides. Püüa aimata, millisena Sina talle rohkem meeldid või meeldiksid ning mõtle, kuidas seda saavutada oma enesehinnangut ja eneseväärikust kaotamata. Armastus tekib küll omavahel sobivate inimeste vahel, kuid on ka sobivuse katalüsaator (kiirendaja, kujundaja). Armastuse psüühiliseks olemuseks ongi alateadlik püüd ennast teise soovide järgi muuta, mitte tahe teist endale sobivamaks kujundada. Kui nii juhtub mõlemalt poolt, ongi armastus oma sobivuse loomise töö teinud. Samas on see ka armastuse indikaator (näidik, mõõdik). Kõik me oleme oma eneseväärikuse piires egoistid, kuid kui armastus teise inimese vastu on egoismist tugevam, ei teki kunagi kahtlust selle tunde siiruses.

Jaga
Kommentaarid