Oma ettevõtte esimesed tulud annetaksin lastehaiglatele ja loomade varjupaikadele
Juba väikese plikana unistasin disaineritööst, tollal nimetasin seda ametit tähtsalt „stiilitädiks“ ja muudkui istusin ema kõrval, kui ta midagi õmblusmasinal õmbles või varrastega kudus. Neid töid, mis ma oma uudishimuga sassi olen ajanud, on oi kui palju. Olgu siis selgeks tehtud, et tulevikus tahan saada disaineriks.
Õppida plaanin Londonis, see ülikool on mul juba paari aasta eest välja valitud. Ka seda peab mainima, et sinna saamiseks tuleb mul kõvasti õppida. Üks suurtest unistustest on kool kuldmedaliga lõpetada. Tänu nii tublile lõputunnistusele oleks isegi tasuta ülikoolikohta loota. Peale ülikoolis õppimist tahangi oma ettevõtte kallale asuda. Ma ei taha saada selliseks disaineriks, kes teiste käe all töötab ja oma ülemusest sõltub, olgu selline soov nii isekas kui tahes.
Unistada on kõigil lubatud. Looksin oma ettevõtte ja töötaksin disainerina. Aja möödudes ja pangakontol summa kasvades tahaksin ka paar õmblejat palgata, kes minu tööde valmimisele kaasa aitaksid. Viiksin oma ettevõtte isegi Eestist kaugemale, et üle maailma oma disaineritöödega kuulsust koguda. Kavatsen luua kollektsiooni, mis hõlmab endas Eesti lipuvärve ja rahvussümboleid, et ka neid Ameerika turgudele viia.
Hellitan siin nüüd küll lootusi, et paugupealt rikkaks saan ja kuulsaks pealekauba. Ei, ka põrumisi tuleb ilmselt ette. Ehk ma ei saagi Londoni ülikooli? Siis õpin Tartus või Tallinnas! Kõrgharidus tuleb minu arvates igal juhul omandada. Oma unistuste täitumise nimel tuleb vaeva näha, mitte oodata, et need iseenesest täide läheks.
Oma ettevõtte esimesed tulud annetaksin lastehaiglatele ja loomade varjupaikadele. Endale jätaksin vaid nii palju, et saaksin oma ettevõttele ruume rentida. Selle kujundaksin hubaseks ning eestipäraseks.
Minu arvates on liiga palju noori, kes peale ülikooli lõpetamist või varem Eestist lahkuvad. Mina kavatsen seevastu Eestisse oma jälje jätta ja siin oma lapsi kasvatada. Eestlaste vanad rahvariided ja mustrid on väga heaks inspiratsiooniks. Võiksin neid vanu mustreid uuendada ja midagi sootuks moodsamat luua. Näiteks 21. sajandi rahvariided.
Unistan suurelt, et saan kord presidendile endale ülikonda disainida ja presidendiprouale kleiti kujundada. Minu ettevõte oleks ka laiemal turul tuntud ja minult tellitaks riideid üle terve maailma.
Maailmas on küll praegu väga palju algajaid ja kogenenumaid disainereid, kes kõik oma loomingut müüa tahavad ning millegi poolest erineda tahavad. Seetõttu on disainialal väga raske läbi lüüa. Igaüks peab midagi uut ja säravat välja pakkuma, et teda märgataks. Disaineritest tuntakse vaid kuulsamaid, näiteks Chanel, Dolce&Gabbana ning Prada. Minu südamesooviks on, et erinevad rahvad disainiturule oma kodumaalt pärit stiile ja rahvariideid tooks. Eesti mustrid ja rahvariided peavad igal juhul maailma vallutama! Pole see Eestimaa nii väike ja hädine midagi.
Tahad võita 50 euro väärtuses lahedaid ja unikaalseid Eesti disaini tooteid? Vaata SIIA!
