Õhtu algas Tchaikovsky restoranis. Tundub tõesti, et majanduslangus on taandumas, kuna esialgselt planeerisime minna Vertigosse, kuid tuli välja, et à la carte poolel ei olnud ühtegi vaba kohta. Võib-olla oligi parem, kuna Vertigos nii palju käidud ja saime Tchaikovsky’st väga hea toidu- ja veinielamuse. Pearoaks valitud Eesti veisefilee keelega oli imehea ja tõesti maailmatasemel, kui võrrelda tavapäraselt pakutava Argentiinast või mujalt imporditud veisefileega. Lahkudes nägime baarileti ääres veini nautimas Lauri Leesit ja Marko Reikopi koos veel ühe sõbraga.

Peale õhtusööki sai veel Klafira restoranist, kus sõbrad ees veinitasid, ka läbi käidud. Sealt edasi läksime Vabanki. Vabankis on tore face control, kes meid alati ruttu sisse laseb, olenemata suurest järjekorrast. Ebameeldivaks üllatuseks oli ainult see, et list kehtis vaid kella 1-ni, kuid kuna me jõudsime klubisse vaid paar minutit hiljem, ei lastud meid listi alusel tasuta sisse. Mina siiski sain tasuta, kuna mul on Vabanki VIP kiip, kuid sõbrad pidid pileti ostma.

Klubis oli suhteliselt palju rahvast, kuid tuttavaid eriti ei kohanud. Seega läksime edasi Prive’sse, kus oli ukse taga mega suur järjekord. Kuid ka sinna lasti meid eelisjärjekorras kohe sisse. Prives käis juba korralik pidu ja rahvast oli väga palju. Prive tundus Vabank’ist kuidagi soojem ja kodusem ning inimesed rõõmsamad. Klubis käis ikka korralik party võrreldes Vabanki vaoshoitusega. Oli näha, et Prive’s käivad rohkem niiöelda hipsterid ja pigem rahvusvaheline rahvas, väga palju turiste oli. Klubi ise on palju ilusamaks muudetud, võib öelda, et hetkel isegi kõige ilusam ööklubi Tallinnas. Seintel on palju ekraane, põrandail sametised buduaarilikud diivanid ning laes kaunid lühtrid. Pidu oli tore, kuid mingisuguseid erilisi vahejuhtumeid seekord õhtu jooksul ei olnud ning peale kahte Long Islandi kokteili läksime rahulikult koju...