“Tundub, et lastel on elu veidi raskemaks läinud — valikuid on nii palju rohkem ja samas on ehk paljudel lapsevanematel vähem aega oma lapsi nende valikute tegemisel toetada,” räägib Pitk ja lisab, et koolilt ning õpetajatelt oodatakse liiga tihti, et nad tegeleksid nii kasvatamise kui õpetamisega ja see kõik peaks veel olema eelkõige köitev ja huvitav. “Paraku ei ole elus kõik, millega tegeleda tuleb, köitev ja huvitav. Ka igavad ja tüütud kohustused tuleb ära teha ja seda tuleb ka õppida. Selleks, et huvitavat ning köitvat märgata, on vahel vaja kannatust ja tööoskusi. Neid omadusi saab arendada nii kodus kui koolis.”

Pitk usub, et tänapäeval on palju lapsi, kelle silmaring ja teadmised on tunduvalt laiemad kui noortel näiteks 10-20 aastat tagasi. “Avardunud reisimisvõimalused ja interneti harivad allikad võimaldavad õppida, kogeda ja analüüsida palju uut ja huvitavat, kuid selleks on vaja vanemate suunavat tuge ja eeskuju,” arutleb õpetaja.

Veel toob Pitk välja koostöö aspekti, mis on tänapäeval hinnas igas valdkonnas. Inimesed on õppinud, et koos on lihtsam lahendusi leida ja soovitud eesmärke saavutada. “Koostöö on võtmesõna kõikides suhetes, nii kodu ja kooli, õpilase ja õpetaja kui ka kolleegide vahel.
Kolleegidelt saab häid mõtteid, erialast nõu ja sõbralikku toetust. Ilma selleta oleks palju raskem,” lisab ta.

Kui maailm on läinud mitmes mõttes keerulisemaks, kuigi selle võrra ka rikkamaks, siis mis tänapäeva õpetajat, kellelt nii palju oodatakse, üldse motiveerib? Pitk ütleb, et õpetajat innustab õpetama eelkõige õpilase areng ja õpilase enda rõõm selle üle. “See ei pea alati tähendama väljapaistvaid saavutusi, olulisem on omaenda raskuste ületamine. Mind isiklikult motiveerib ka õppimisprotsess, kus õpetaja ja õpilane muutuvad partneriteks ja mõlemad kogevad õppimisrõõmu.”