Õpetajad olid kindlad, et tulime eliitkoolist tavakooli teisi mõnitama
Saatuse tahtel vahetasin kooli koos oma nelja klassikaaslasega. Algus uues kohas oli tore ja paremat kooli ei osanud tahtagi, kuni aga hakkas meie minevik, mis esialgu hinnete poolest kasuks tuli, meile rängalt karuteeneid osutama.
Eks esimestel tundidel uuritakse ikka uute käest, et miks just valitakse see kindel kool ja millisest koolist tullakse. Märkimisväärne on, et kui klassis on 12 õpilast uued ja 5 neist ka eelnevad klassiõed-vennad, hakatakse õpetajate poolt täheldama seda, mille peale ise uneski ei tuleks.
Kuna kogu keskkond oli alles uus, siis hoidsime ikka omaette, kuigi suhtlesime ka teistega. Paari õpetaja meelest toimus täielik vandenõu, et endised eliitkooli õpilased on tulnud siia teisi isekesksis mõnitama.
Esimesel koolinädalal tõesti ei jookse ühe õpilase juurest teise juurde, et kindlasti teada saada, millega ta näiteks pärast kooli tegeleb - see tekitaks eelarvamusi, pigem lasime asjal kulgeda mööda loomulikku rada.
Teiseks, kuna eelmises koolis olime hästi ühtehoidev klass ja erakordselt teistsuguse sõnavaraga, mis sisaldasid palju ise tuletatud väljendeid, millest mõni oli nii kolm-neli aastat vana, siis endale tähelepanemata kasutasime neid väljendeid ka uues koolis. Selle nimeks pandi salakeel, millest teised ei tohtinud sõnagi teada. Lisaks käis pidev näägutamine, kuidas me käime "oksad laiali" mööda koridore ringi, ei pane teisi tähele, tuleme tundi siis, kui ise heaks arvame ning oleme tõusikud.
Kaasõpilased olid meiega kõik ühel nõul ning see süüdistamine pigem liitis meid, kuigi kooli õpetajate silmis olime kõik prahiga võrdsel tasemel. See viskas peale esimest veerandit üle ning me hakkasime õpetajatele rääkima, mida meie õigupoolest asjast arvame.
Ma ei saa aru ega vist hakkagi saama, kuidas on võimalik arvata, et keegi käib oksad laiali ringi ja on uhke, et käis eliitkoolis. Käis, enam ei käi. Miks? Sest tõenäoliselt ei saanud ta sinna enam sisse. Iga terve mõistusega inimene oleks rahulik ja saaks aru, et see on pigem allakäik ja allakäigu üle ei olda uhked.
Kas on mingid kriteeriumid, mis eristavad neid kahte tüüpi koole? Ei ole. Pole vahet, mis kooli sa lõpetanud oled. Loeb silmaring ja enda pealehakkamine. Jääb aga mulje, et õpetajatele on see liigitamine väga tähtis ning hea meelega jaguneksid nad kahte leeri, et pidevalt sõjajalal olla.
Sõna "eliitkool" võiks minu meelest olemata olla, sest see kasvatab ainult eestlaste ülbust. Õpilastele tõesti sisestatakse, et nemad on paremad kui teised ning neil on põhjust teistele ülevalt alla vaadata. Esimese klassi valiku teevad siiski vanemad ja kui see sulle 10. klassis saatuslikuks saab, on ikka päris jama.
