Kuidas tekivad "kadunud noored", kes kahekümnendates veel oma vanemate kukil elavad? Ehe näide võtta tänasest Eesti Päevalehest, kus ilmus lugu sellest, kuidas matemaatika riigieksami hindaja luges valeks teistsuguse lahenduskäigu, olgugi et vastus oli korrektne. See näitabki, et koolisüsteem loeb õigeks ainult nende õpilaste variandid, kes teevad kõik ettekirjutustele kohaselt, kuid need, kes lähenevad asjale loominguliselt ja võib-olla hoopiski geniaalsemalt, on eksinud. Kas kool tahabki noortes igasuguse loovuse summutada? See on kurb, sest tihtipeale on just edasises elus raskuseid nendel õpilastel, kes koolis hinnete poolest hiilgasid. Keegi lihtsalt ei ütle neile enam, mida teha, ise tuleb mõelda, aga sellega jäävad nad paraku hätta. Nii ei saagi rohkem Skype'e ja TransferWise'e tekkida, kui Eesti haridussüsteem muudkui roboteid treib, kes kastist välja mõelda ei suuda.

Hea noor, kas nõustud? Millised on sinu arvates Eesti haridussüsteemi valukohad, anna teada kommentaariumis või kirjuta pikemalt noortehaal@delfi.ee!